Tamsar: euroraha jagamine on liialt kalliks muutunud

Tamsari hinnangul võiks prioriteete üle vaadata ja panna raha vähematesse kohtadesse. Tema sõnul on euroraha administreerimise kulu liialt suur.

Tamsari sõnul tuleks tegeleda väga halva demograafilise prognoosiga. Kaotame veerandi oma töötajatest lähema 20–25 aastaga, rääkis Tamsar, lisades, et aastal 2030 oleme riigieelarve sotsiaalkuludega korralikus miinuses. Tamsar ütles, et seda euroraha, mis veel kasutamata on, tuleks kasutada ennetavalt selle miinuse tasandamiseks. Panustada näiteks haridusse, tööturu arengusse. Tamsar tõi näite, mida mõõdetakse praegu nt hariduse valdkonnas. Mitte paremat haridust, vaid koolide renoveeritud ruutmeetreid. „Me eesmärgistame valesid asju,“ nentis ta.

Tartu Ülikooli rektor Volli Kalm märkis, et nende eesmärk on praegu hoopis vähendada kooli pinda, sest tudengeid jääb vähemaks.

LHV analüütik Heido Vitsur ütles, et parimaks mõõdikuks on see, mis on õpilastest saanud mõne aasta pärast. „Mida nad teevad, palju nad teenivad, kui edukad nad on,“ lausus Vitsur.

Vitsur ütles, et talle eurotoetustest sõltuvuse jutt ei meeldi. „Tegelikult euroraha on lisaks sellele, mida me kindlasti oleksime ka oma rahaga teinud. See raha on selleks, et teistele järele jõuda, mitte asendada oma raha,“ lausus Vitsur. „Teeme lihtsalt veidi kiiremini, kui oleksime teinud ainult oma raha eest.“

Vitsur nentis, et eurobürokraatia on muidugi eurobürokraatia ja sunnib vahel raha suunama sinna, kuhu hädapärast vaja polekski.

Sesteri sõnul näeme kohalikke omavalitsusi, kus on tehtud eurorahaga kergliiklusteid, samal ajal kui elanike arv seal omavalitsuses on oluliselt langenud. Tagantjärele tekivad küsimused, kas seda oli ikka vaja teha.