Karli Lambot: laienesime kummalisse riiki

Viimane riik, kus me end avasime, oli Valgevene ja see on otsekoheselt öeldes üks kummaline riik. Alati, kui ma seal käin, meenutab see mulle väga minu lapsepõlvekodu Kohtla-Järvet, nii et emotsioonid on väga mitmekesised. Hoolimata sellest, milline see riik ja kord seal on, leidub seal väga palju tublisid inimesi, kellega oleme kokku sattunud. See on väga tore, mida nad seal teevad, ja selle keskkonna kohta, mis seal on, läheb täiesti hästi.

Kuidas äri tegemine Valgevenes välja näeb?

See ei erine väga palju sellest, mida igapäevaselt äri tegemise all mõistame. Eraettevõtlus on seal põhimõtteliselt lubatud, kuid seal on hulk klausleid – raamatupidamiskohustus on teistsugune ja palju jäigem, riik kontrollib ettevõtete palgataset kaudsete meetmetega, kuid riigi poolt on väga palju ettekirjutusi. Esimesel aastal, kui olime kahjumis, saatis maksuamet meile selgesõnalise ja konkreetse kirja, küsides, millal me kahjumist välja tuleme ja kas kavatsemegi nii jätkata. Selliseid detaile on seal palju. Loomulikult on seal ka ikka veel teatud liiki korruptsiooni, mis igapäevases askeldamises alati silma ei torka.

Kuidas teie korruptsiooniga kokku olete puutunud?

Meie eelis on see, et teenindame pigem ikkagi Valgevenes väiksema ja keskmise suurusega ettevõtteid, üldjuhul ikkagi eraettevõtteid, ja need otsused, mida omavahel klientidega teeme, on selgelt majanduslikud otsused. Seal ei ole me mingi surve all olnud, et peaks kuidagi millegagi kaasa minema. Aga oleme väga selgesti põhimõtteliselt ka otsustanud, et pole kunagi kellelegi altkäemaksu andnud ja ei hakka andma ka, siis jääb lihtsalt äri ära ja mis seal ikka. 

Statistikaameti andmeil vähenes ettevõtete kasum esimeses kvartalis enamikul tegevusaladel. Kuidas teie ettevõttel läheb?

Esimeses kvartalis ACE Logisticsi kasum ikka kasvas ja eelmisel aastal kasvas kasum ka kenasti, aga see kasv ei olnud väga suur. Tegelikult on selle uudise numbrid väga ilmekad, et kui ühes kvartalis teenivad kõik Eesti ettevõtted kokku 512 miljonit eurot, mis on 12% vähem kui eelmisel aastal, siis tegelikult pole need numbrid üldse suured ja 12% langus on väga järsk. Sellest oleme kõik juba aru saanud, et ühe või kahe kvartali põhjal kaugeleulatuvaid järeldusi ei tasu teha, kuid ma ei imestaks, kui see on pikema trendi osa, sest kui majanduskasv on väga tagasihoidlik ja ettevõtted on selgesti kulude surve all, siis kahjuks on see loomulik. See ei ole tore ja see on kõige esimene indikaator, mis võib ettevõtteid panna järele mõtlema, kas on tarvis investeerida või mitte – kui kasumit ei ole, siis investeerimisotsustest pigem loobutakse või tõmmatakse plaane kokku. Statistikaameti andmed kogukasumi kohta on tegelikult terve riigi jaoks väga tõsine number.

Teil on plaanis investeerida?