Riigifirmasid juhtigu ärimehed

Avalik huvi ja erakonna huvi

Peale selle tuleb lahendada olemuslik vastuolu riigi aktsiaseltsi nõukogu vastutuses. Riigikohus on Neinar Seli kriminaalasjas leidnud, et kuigi nõukogu liikmel on hoolsus- ning lojaalsuskohustus aktsiaseltsi, mitte aktsionäride ees, siis riigi osaluse valitseja poolt valitud nõukogu liikmel on täiendavad kohustused järgida riigi huve. Seeläbi on riigi aktsiaseltsi nõukogu liikmel lisaks eraõiguslikule suhtele aktsiaseltsiga ka avalik-õiguslik õigussuhe riigiga.

Esmapilgul tundub igati mõistlik, et riigi aktsiaseltsi nõukogu liige peab järgima riigi kui aktsionäri huve, mis peaks omakorda võrduma avaliku huviga. Kes on aga õigustatud sisustama riigi avaliku huvi ja milles see seisneb? Riigi avaliku huvi eraldiseisev väljatoomine viitab sellele, et on olemas veel mingi raskesti hoomatav huvi, mis ei ole enam kitsalt ühingu äriline huvi. Paratamatult tuleb siin mängu poliitiline huvi, sest igal erakonnal näib olevat loomulik kalduvus rakendada avalikku huvi oma poliitiliste ambitsioonide vankri ette.

Kui riigiettevõtte nõukogu liige peab lisaks äriühingu enda ärihuvidele hakkama järgima ka mingeid muid aktsionäri (et mitte öelda konkreetse ministri taga seisva erakonna) huve, siis tekib probleem, kui aktsionäri huvid ei lange kokku äriühingu enda ärihuvidega. Sellist olukorda peaks reguleerima nõukogu liikme sisesuhtel põhinev vastutus äriühingu ees ja puudub tegelik vajadus avalik-õiguslikuks suhteks nõukogu liikme ja teda määranud ministri (aktsionäri esindaja) vahele. Just see avalik-õiguslik suhe tekitab korruptsiooniohtliku olukorra, kus nõukogu liige võib küll tahta asju ajada ühingu parimates ärihuvides, kuid peab järgima suuniseid, mis ei pruugi sellega kokku langeda.

Korruptsiooniohu vähendamise üks eeldus on riigi aktsiaseltsi nõukogu liikmete vastutuse selgete piiride kehtestamine. Ühe sammuna tuleks muuta riigivaraseadust selliselt, et riigi aktsiaseltsi nõukogu liikme avalik-õiguslik suhe riigiga oleks piiratud või koguni välistatud ning nõukogu vastutaks eraõiguslikult üksnes äriühingu enda ees nagu ka kõigis teistes, riigi osaluseta äriühingutes. See võimaldaks täpsemalt määratleda nõukogu liikme vastutust, mis saab põhineda vaid majanduslikel kaalutlustel. Avaliku huvi sisustamine ja kaitsmine jäägu poliitikutele ja riigiametnikele.