Töötajatele koidab maksusoodustus

Eesti Äriinglite Assotsiatsiooni juhi Heidi Kakko sõnul on seda plaani iduettevõtjate kogukond tükk aega oodanud. Kakko ütles, et muudatus on mõeldud eelkõige innovaatiliste idufirmade jaoks, kuna sellistel ettevõtetel on algusaastail suured kulud, kuid käive tekib alles aegamisi. Nii võib töötaja saada lisaks töötasule, mis võib ilma käibeta noores ettevõttes alguses väga madal olla, tulevikuosaluse kasvavas ettevõttes. „Optsioon on sellisel juhul töötajapoolne riskivõtmine ja ettevõtte edusse kõigi oma oskustega panustamine,“ selgitas ta.

Kakko arvates annaks idufirmade arengut soosiv maksustamine eelkõige sõnumi, et Eesti on idufirmade jaoks toetav kasvukeskkond, sest siinsed seadused arvestavad idufirmade eripärasid. „Massiliselt neid ettevõtteid, kes seda muudatust vajavad ning sellest kasu saavad, praegu ei ole, kuid nende jaoks, kes on edukamad ning pälvivad rahvusvahelisel tasemel nii töötajate kui ka potentsiaalsete investorite ja omandajate tähelepanu, on ülioluline, et meie optsioonide maksustamine kasvuettevõtete arengut toetaks,“ lisas Kakko.

Alles esimene samm

„Tegemist on siiski pooliku lahendusega,“ ütles Pipedrive´i kvaliteedijuht Tiit Paananen. Paananeni sõnul tuleks lisaks tegeleda sellega, et optsioonide väärkasutamise vältimiseks registreeritaks optsiooniprogramm maksuametis, mitte üritada seadusega lahendada kõiki erijuhte.

Endiselt on Paananeni arvates probleem ka optsioonide kauplemisega enne kolme aasta täitumist. „Selles osas peab ettevõte endiselt tasuma erisoodustusmaksu, mille ta lepinguliselt on kandnud töötajale, mis omakorda vähendab töötaja motivatsiooni omanikuna kaasa lüüa. Ta justkui võtab riski, aga erinevalt omanikust saab maksustatud teisiti, kui tehing toimub enne kolme aasta täitumist,“ selgitas ta.

Paananeni arvates on samuti lepinguliselt keerukas lahendada olukorda, kus töötaja lahkub enne kolme aasta täitumist, aga tal on optsioone, mida ta tahab realiseerida. „Kuna ettevõte on maksukohtususe lepinguliselt üle kandnud lahkuvale töötajale, siis muutub tehingu tegemine väga keerukaks, sest tegelikku tulu, millelt makse maksta, pole samuti tekkinud, sest optsiooni realiseerimine on sisuliselt aktsiate omandamine,“ tõi Paananen veel välja.

Heidi Kakko arvates võiks Eesti riigil olla konkreetne pikaajaline plaan, missugused idufirmade tegutsemist toetavad tegevused on vajalikud ja kuidas neid 1–3 aasta jooksul kavatsetakse jõustada. Ta lisas, et seda plaani peaks Eesti rahvusvaheliselt ka väga aktiivselt kommunikeerima.

„Maailmas on parimate talentide pärast tugev konkurents ning kui Eestil on praegu selles mängus väike suhteline eelis seniste iduettevõtjate edulugude toel, siis start-up-maailmas liigub kõik kiiremini – niisamuti pingutavad teised riigid.“ Kakko tõi välja, et start up-viisa puhul käib Eestis aktiivne ettevalmistav tegevus, aga ka Leedu teatas just seadusemuudatusest, mis teeb kolmandatest riikidest pärit andekatele ettevõtjatele ja spetsialistidele tööle pääsemise oluliselt kergemaks. 

Rahandusministeeriumi kinnitusel viimasel valitsuse kabinetinõupidamisel aktsiaoptsioonide maksumuudatuse punktini ei jõutud ning see tuleb ilmselt arutlusele augustis.