Miks ei peaks Jõks presidendiks saama?

Aga kõigepealt tunnustavad sõnad. Allar Jõksi võitlus õiguskantslerina erakondade varjatud rahastamise vastu oli tähelepanuväärselt kompromissitu ja mul on tuliselt kahju, et see jäi pooleli. Pole võimatu, et kui riigikogu oleks Jõksi 2008. aastal õiguskantsleriks tagasi valinud, oleks erakondade rahastamine praegu oluliselt puhtam, kui ta on. Õiguskantslerina jätkates olnuks Jõksil küllaldane moraalne kapatsiteet ja teisalt ametikohast tulenev jõu õlg seda rauda taguda tulemuseni.

Tegelikkus on selline: 2010 dekriminaliseeris riigikogu erakondade varjatud rahastamise, see on üks Eesti erakonnapoliitika häbiväärsemaid otsuseid üleüldse. Erakondade rahastamise komisjon on üks naljanumber.

Veenev õiguskantsler

Ja kolmandaks, Jõks pakub ennast välja arstina, kes diagnoosib ja määrab ravi. Isehakanud tohtrid ajavad alati hirmu peale. Kui diagnoos on vale, nagu äsja viidatud – siis ei saa vist ka ravi õige olla? Jõksi seisukohti majanduslikes, välis- ja julgeolekupoliitilistes küsimustes pole isegi mõtet ükshaaval lahti võtta, sest sisuliselt tal neid pole. Inimesel, kelle jaoks on tõde kuskil vahepeal, ei saagi neid olla.

Edev olla on kasulik

Jõks kiitleb Eesti Päevalehes sellega, et on saanud ise valida neid, keda advokaadina esindada. Üks Jõksi esindatavatest on olnud ettevõtja Toomas Tool, 2013. aastal riigikohtu otsusega turumanipulatsioonis süüdi mõistetud kriminaalkurjategija. Tooli maailmavaatest, hoiakutest ja tõekspidamistest saab aimu näiteks sellest surematust üleskirjutusest. Kui Toomas Tool on mees, kellega Jõksil vaatenurgad klapivad, siis tekib hulk küsimusi, mida pole veel küsitud. Kõigepealt tahaks pärida, mis on Allar Jõksi meelest turumanipulatsioon, kui Tool selles tema meelest sugugi süüdi ei ole; aga teiseks – ja mõõtuandvamaltki: missuguseid Toomas Tooli maailmavaatelisi seisukohti võiks presidendikandidaat Jõks jagada?

Sealsamas Päevalehes ütleb Jõks, et presidendiks kandideerimine on hea võimalus testida, missugune ta välja paistab. See, andke andeks, mõjub lihtsalt totralt, aga on ilmselt tõele üsna lähedal. Edeva inimesena võib-olla just seda ta peamiselt teebki. Edevale egole annaks presidendiks mittesaamine ehk valusavõitu laksu, eduka advokaadina tõe relativeerimise jätkamisele oleks aga presidendikampaaniast raskesti ülehinnatav kasu: rahakate kundede tormijooks ei lõpeks niipea.