PRIA toetatud piimatootja vandus kahjumile alla

Laut, mis jääb Tartumaal Mellistes Põdra kinnitusel ilma 520 lüpsilehmast ja pea sama suurest noorkarjast, on 2012. aastal PRIA toetusega ehitatud moodne eurolaut. Just eurolauda ehitamiseks saadud toetus on see, mille peab Melmilk võib-olla PRIA-le tagasi maksma.

„Karja ostsime sellepärast, et meil on siiras usk põllumajanduse edusse,“ ütles tipptasemel lauda avamisel Melmilki üks omanik Põder. Möödunud nädalal sõlmis ta aga lepingu karja müügiks, sest usk põllumajanduse edusse sai otsa. Iga kuu 40 000 eurot kahjumit teenides ei kesta ettevõte kaua.

Lehmad müüdud, koondamisteated jagatud

Probleem puudutab peaasjalikult piimatootjaid, kes taotlesid toetusi maaelu arengukava meetmetest aastatel 2007-2013 vähemalt ühe meetme alt neist kolmest: alustamistoetus noortele põllumajandustootjatele, investeeringud mikropõllumajandusettevõtete arendamiseks või loomakasvatusehitistesse.

Piimatootjal on nendest toetusest tulenevalt kohustus viis aastat pärast viimase osa väljamakset investeeringut säilitada ja sihipäraselt kasutada. See tähendab, et piimatootmine peab jätkuma. Melmilki viis aastat eurolauda toetussumma viimasest väljamaksest saab täis järgmise aasta veebruaris.

Põder ütleb, et ei tea, mis PRIA toetusest saab ja kas ta peab selle tagasi maksma. „Eks kirjutame PRIAsse päringu ja lõpuks võime kirjutada ka pankrotiavalduse, kui muudmoodi ei saa.“

PRIA teatel pole Melmilk neile ise tegevuse lõpetamise kavatsusest teatanud ning neil pole selle kohta ka muud kaudset infot. “PRIA-l ei ole seega praeguseni põhjust arvata, et ettevõte valmistub tegevuse lõpetamiseks ning pole ka olnud põhjust toetuse tagasinõudmiseks,“ vahendas PRIA pressiesindaja Maris Sarv-Kaasik.

Mõned nipid

Sarv-Kaasik märkis, et sõltuvalt lõpetamise asjaoludest ja objekti edasisest saatusest on võimalikud mitmesugused lahendused alates toetuse tagasinõudest loobumisest kuni täies mahus tagasinõudeni. „Võimatu on praegu öelda, kuidas võiks minna Melmilki toetusega, kui ettevõte tõesti enne investeeringuobjekti sihipärase kasutamise tähtaega tegevuse lõpetama peaks.“

Samas on toetuse tagasimaksmisest pääsemiseks ka erandolukordi, kus viie aasta nõuet ei pea täitma tingimata toetuse taotleja ise. Ta võib anda kogu oma põllumajandusettevõtte koos toetuse abil soetatud investeeringuobjektiga üle teisele ettevõtjale. Selle Põder välistab. Laut jääb tühjaks ja näiteks lihaveiseid ta seal kasvatama hakata ei kavatse, sest lüpsilehmade laut selleks lihtsalt ei sobi.