Ministrite tapvad otsused

Kuigi Andres Variku ajal, kes oli põllumajandusminister aastatel 1997–1999, kehtestati taludele otsetoetused, oli Nurme sõnul just tema see mees, kes andis väiksematele taludele sõnumi, et neid pole enam vaja. Nimelt taheti alguses otsetoetuste tingimusteks seada, et toetusi saavad need, kel on maad rohkem kui 40 hektarit ja lehmi vähemalt 20. „Selleks ajaks polnud ju veel 1990ndatel alustanud talud piisavalt suureks kasvada jõudnud,“ ütles Nurm. Kuna talupidajate keskliit oli väga tugevalt selliste tingimuste vastu, siis selliselt need lõpuks siiski ei jõustunud.

Nurme sõnul on ka pettumus, et kunagi Võrumaa Talupidajate Keskliidu tegevesimees olnud Ivari Padar jättis enda esimese põllumajandusministri ametiaja jooksul kasutamata võimaluse, millega oleks paljud väiksemad talunikud rahaliselt võitnud. Tollal tegi taluliit ettepaneku, et toetama ei peaks kõiki tootjate käsutuses olevaid põllumajandusmaa hektareid, vaid toetataks üksnes kuni 150 hektarit taotleja kohta. Nii oleksid Nurme sõnul võitnud kõik, kel oli maad alla 350 hektari. Ettepanek tugines ideel, et kusagil peaks olema piir, millest suuremad ettevõtted peaksid oma äririskid ise maandama. Kui tõmmata paralleel üldise ettevõtluspoliitikaga, siis suurettevõtteid Euroopa Liit ei toeta, aga mikro, väikesi ja keskmisi ettevõtteid ta toetab. „Taluliidu taustaga minister seda ei teinud ja andis ametikepi üle suurtootmiset poliitikasse siirdunud Jaanus Marrandile, kellele see mõte kindlasti ei meeldinud,“ selgitab Nurm.

Nurm meenutab hea sõnaga Helir-Valdor Seederit, kes on kõige pikema põllumajandusministri tööstaažiga minister. Seitse aastat ametis olnud Seeder on Nurme sõnul mees, kes sai aru talu väärtusest ja tegi taluliiduga koostöös poliitika palju talukesksemaks, tuues muuhulgas maaelu arengukavasse sisse ühistegevuse meetmed. Seeder on jäänud senini ka ainsaks ministriks, kes suutis hoida Euroopa Liidu otsetoetuste siseriiklikku kaasfinantseerimist seitse aastat maksimaalsel lubatud tasemel.

Sotsid viisid miljoneid

Praegusele valitsusele Nurm kõrget hinnet panna ei suuda. Selle valitsuse probleemid algasid tema sõnul juba 2014. aastal loodud niinimetatud ajutise valitsuse ajal, mil käed lõid Reformierakond ja Sotsiaaldemokraatlik Erakond. „Sotside tulek valitsusse läks põllumajandusele seitsme aasta peale maksma 200 miljonit eurot,“ ütles Nurm. Peaaegu 100 miljonit sellest tuli otsusest põllumajandusettevõtetele mitte maksta üleminekutoetusi. Teine sada miljonit võttis otsus, et maaelu arengukava riiklik omafinantseering langetati 25% pealt 15% peale. Seega teeb see igal aastal põllumajandussektorile 30 miljonit eurot miinust. Seda veel ajal, mil põllumajandus on selgelt kriisis – piimakvootide kaotamise ja Vene turu blokaadi tõttu on ületootmine, hinnad on all ja turge on kaotatud.

„Nüüd ajab aga valitsusjuht rinna kummi ja ütleb: „Olid väga rasked läbirääkimised, aga leidsime 2017. aastaks põllumajandussektorile 4,7 miljonit eurot!“ Selle rahaga ei anna mitte midagi ära teha,“ ütles Nurm.

Samas on Nurme sõnul positiivne, et praegune valitsus on aru saanud, et piimasektorist tuleb võimalikult palju eksportida ja selle nimel nähakse ka vaeva.

Nurme sõnul polegi ega saagi riigieelarves olla rahasummat, mis aitaks piimasektoril turgude kaotust täielikult kompenseerida. Küll aga saaks olukorda kuidagi leevendada. Väljapääs praegusest kriisist seisneb Nurme sõnul vaid hindade tõusus.