- OMX Baltic−0,23%313,81
- OMX Riga0,31%951,64
- OMX Tallinn−0,05%2 143,78
- OMX Vilnius−0,36%1 501,94
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,6%10 812,6
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,64
- OMX Baltic−0,23%313,81
- OMX Riga0,31%951,64
- OMX Tallinn−0,05%2 143,78
- OMX Vilnius−0,36%1 501,94
- S&P 500−0,02%7 675,7
- DOW 30−0,21%53 463,88
- Nasdaq −0,08%26 130,2
- FTSE 100−0,6%10 812,6
- Nikkei 225−0,2%66 131,98
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,64
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Toetused solgivad Eesti salatiturgu
Väiketootja laienema, peamiselt kõrgetest tööjõukulude tõttu, ei kipu ning on rõõmus, kui eestlane omamaist eelistab, kirjutab 19. mai Äripäev põllumajanduse rubriigis.
Erinevad maitsetaimed ja salatid on eestlase toidulaual kanda kinnitanud, tootmismahud on suurenenud, ent ka konkurents on tihedam. "Nii ta on läinud, et värske kraam on tarbijate hulgas üha populaarsem," märkis Luunja vallas asuva suurtootja ASi Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp.
Ta lisas, et oleneb muidugi ka, millega võrrelda. "Kui põhjapoolsete maadega, nagu Soome ja Rootsi, siis oleme arengus viis-kuus aastat maas, aga kui võrrelda lõunanaabrite lätlaste ja leedukatega, siis oleme neist suuremad tarbijad,“ rääkis Külasepp.
Grüne Fee toodab vastupidiselt enamikule väiketootjatest salateid ja maitsetaimi aasta läbi. Tegevust alustati 1999. aastal, turu ja nõudluse kasvades on tasapisi laienetud. Tänavu on tootevalikus koos salatimiksidega 27 toodet, sealhulgas lehtsalat, jääsalat, tammelehesalat, rukola, till, petersell, murulauk, koriander, basiilik, oblikas, hernevõrsed jt.
"Kuna meil on Eesti mõistes üle keskmise suurusega tootmine, oleme keskendunud toodetele, millel on mahtu ja mille järele on turul nõudlus. Lisaks, kuna meil on suured kasvuhoonepinnad, peame arvestama selliste kultuuridega, mis omavahel kokku sobivad,“ selgitas Külasepp. Uute taimedega eksperimenteerimisele ettevõte seepärast tähelepanu ei pööra.
Mis on mis
AS Grüne Fee Eesti
1993. aastal asutatud Eesti-Soome ühisettevõte.
Põhitegevusala on köögiviljakasvatus katmikalal. Kasvatatavatest kultuuridest on olulisemad kurk ning lehtsalat.
Ettevõtte käive oli 2014. aastal 8,753 miljonit eurot. Valmistoodangut eksporditi 2014. aastal 1,48 miljoni euro eest, ekspordi osatähtsus kogu realisatsioonist oli 17%. Suurimad ekspordipiirkonnad Leedu ja Läti.
2014. aastal töötas ettevõttes 114 inimest.
Neli hektarit tootmist
Kui Grüne Fee 1999. aastal tootmist alustas, oli neil taimekasvatuseks kaks liini tuhandel ruutmeetril – liin on 6,4 meetri laiune ja 75 meetri pikkune kasvuhoonekonstruktsioon, kus on kogu kasvutsükkel näha, liini ühes otsas külvatakse ja istutatakse ning teises otsas pakitakse. "Toona polnud mõtet rohkem toota, kuna turgu polnud," märkis Külasepp. Ta lisas, et ettevõte on sellest ajast pidevalt laienenud, nii et nüüd on liine 75, mis moodustab pea neli hektarit.
"Meie tegevust ei ole eelmisel eelarveperioodil toetatud, see vähendab meie konkurentsivõimet ning tarbija peab olema nõus suurema summa toote eest välja käima," märkis Külasepp. "Meie naabreid toetatakse kas maksusoodustuste või otseste toetustega. Euroopa Liit on üks turg ja kui tingimused oleksid võrdsemad, tõstaks see meie konkurentsivõimet," selgitas ta ja lisas, et selles peitub ka vastus küsimusele, miks Eesti sisevarustuse tase on langenud ning miks meie turul on palju Poola, Hispaania ja Läti tooteid. "Meie oma toodetega pole paraku sealsetel turgudel konkurentsivõimelised,“ tõdes Külasepp.
Konkurentsis on ilma abiraha ja toetusteta püsima jäänud ka Harjumaal Assakul asuv väiketootja Uus-Kongo talu. Juba paarkümmend aastat tegutsenud ettevõttel pole kasvamine eesmärgiks olnud, ent aegade jooksul on katsetatud erinevate toodetega.
Praegu on talu peamiseks toodanguks suvel salatid ja talvel hapukapsas. "Oleme kasvatanud ka maitsetaimi, mõne aasta eest näiteks rosmariini. Kümmekond aastat kasvatasime sparglit, aga selle lõpetasime ära eelmisel aastal, kuna jätkamine oleks nõudnud rohkem ressurssi. Tuli teha oma valikud, sest maad on meil suhteliselt vähe, tööjõudu samuti, pealegi hakkab see töö selja peale," rääkis taluperemees Janno Kriisa.
Lisaks saab tema sõnul sparglit korra aastas, salatit saab aga kasvatada pikemalt. Aastate jooksul on katsetatud ühte ja teist, nüüd, mil keskendutakse salati kasvatamisele, proovitakse just ses vallas uusi sorte leida.
Hetkel kuum
Kommentaar
Ei tihka töötajaid palgata
Lääne-Virumaal Vihula vallas asuva OÜ Norman Ravimtaimed perenaine Katrin Luke
Meie puhul on tegu pigem koriluse, mitte taimekasvatusega – me kasutame nn looduslikku pinda, aiana on kasutusel umbes pool hektarit. Väikeettevõtjana tuleb tegeleda väga paljude asjadega, et ära elada, sest ühele tootele või teenusele pole piisavalt tarbijaid. Meie toodete hulgas on seetõttu nii taimeteed, maitseained kui ka salvid, lisaks korraldame koolitusi ja õppepäevi, pakume toitlustusteenust.
Toodangu turustamisel kasutame eri kanaleid. Taimeteed müüme Rimi projekti "Talu toidab“ abil, samuti ökopoodides ja kohalikes poodides. Käime aeg-ajalt ka laatadel. Palju tooteid leiab ostja e-poest, mis on meie jaoks kõige mugavam ja tasuvam kanal.
Tegutseme ettevõttes kahekesi ja ehkki varem on meil olnud palgal ka töötajaid, siis enam mitte. Meil pole ostumöllu, aga inimestele tuleks palka maksta ja palga pealt makse. Ei julge praeguses Eesti majanduskliimas väikeettevõtjana kedagi tööle võtta. Teen ise nii palju, kui jõuan, ning vaatame, et ise ära elaks – see ongi ju ühe talu ja väikeettevõtte põhimõte.
Toetusi küsima ei kiputa
Uus-Kongo talu kapsas kasvab 1,2 hektari suurusel maa-alal, salatitele on eraldatud 0,6 hektarit – ühele kohale tehakse mitu istutust. Enamik taimi kasvab avamaal, pisut on ka kilekasvuhooneid. "Maad on vähe, nii et üritame efektiivselt toota. Kahjumis me pole, aga ega priisata ka ei saa. Tööd on palju, midagi ei tule lihtsalt kätte,“ märkis Kriisa.
Maikuust septembri lõpuni kasvatatakse salateid, siis tuleb tegeleda kapsaga. "Lisatööjõudu olemegi võtnud vaid kapsakoristamise ajaks, muul ajal saame oma jõududega hakkama,“ lisas Kriisa.
Uus-Kongo talu peremees on seisukohal, et kui saab hakkama ilma toetusteta, tulebki ilma hakkama saada. "Kui hakkad toetusi taotlema, siis pole majandamine korras ja järelikult pole siis ju mõtet asjaga tegeleda. Tuleb sellist hinda küsida, et ära elad. Tõsi, hinda ei saa alati dikteerida, aga on ostjaid, kes on eestimaise eest nõus rohkem maksma,“ rääkis Kriisa.
Õnneks eelistab ka Külasepa sõnul eestlane omamaist toodangut, kuna see on kõige värskem ja taimed on puhtalt kasvatatud. "Meil on väga hea putukatõrjevahend – talv,“ märkis Külasepp. Kasvuhoonetes on võimalik luua taime kasvuks võimalikult head tingimused, reguleerida temperatuur sobivaks ühe kraadi täpsusega ja õhuniiskus ühe protsendi täpsusega, mis mõjutab ka taimekaitsevahendite kasutamist.
Külasepa sõnul on võimalik kasutada ka biotõrjet. "Mis puudutab taimehaigusi, siis on tähtis, et taim ise oleks võimalikult tugev. Selle eelduseks on head kasvutingimused. Taime kasvuaeg on lühike, suvel kolm-neli nädalat, talvel viis-kuus nädalat, selle aja jooksul ei jõua taim haigestuda,“ selgitas ta.
Turustamisega probleeme pole
Turustamisega pole Uus-Kongo talu hätta jäänud. Algul müüdi toodangut ainult turul, sest inimesed käisid värsket kraami just sealt otsimas, nüüd läheb toodang enamasti poodidesse. "Salatit on hakatud rohkem sööma ja ka hapukapsa müük on iga aastaga suurenenud,“ rääkis talu peremees Janno Kriisa. Talu hapukapsa aastane müügimaht on 30–40 tonni, salatil 10–15 tonni.
Talu toodang läheb suures osas hulgiladudesse, kust see liigub edasi Selveritesse ja Prismadesse. Klientide hulgas on ka restorane. Kriisa sõnul tuleb igal aastal sõlmida uued turustamiskokkulepped. "Meie hapukapsas on väga nõutud, inimesed küsivad seda poest, poed omakorda hulgimüügist.“
Kriisa sõnul pakub importkaup nii Lätist kui mujalt neile konkurentsi, sest paljudel restoranidel näiteks pole vahet, kas kaup tuleb Hollandist või Hispaaniast, määrava tähtsusega on madal hind. Restoranidki hangivad toorainet hulgikaubandusest, HoReCa Service'i süsteemide kaudu. "Vaid üksikud toidukohad vaatavad kvaliteeti, mõned eelistavad eestimaist. Näiteks Põhjaka on üks meie hea partner, kes eelistab kodumaist ja käib ka ise toodangul järel. Meie kogused ei ole väga suured ja salat läheb müügiks küll,“ rääkis Kriisa.
Grüne Fee turustab oma toodangut peamiselt hulgifirmade kaudu, suurtest jaemüügikettidest on Rimi Jüris asuva jaotuskeskusega ainus, kes tooted otse müüki võtab. Parematel aegadel on salatitest ja maitserohelisest pea kolmandik, mullu oli see number küll väiksem, läinud ka ekspordiks. Peamised sihtriigid on Läti, Leedu ja Soome.
Konkurentsipuuduse üle salatite ja maitseainete tootja kurta ei saa. "Meie poodides on esindatud nii lõunanaabrite tooted kui ka Itaaliast tulevad salatimiksid," märkis ASi Grüne Fee Eesti juht Raivo Külasepp. "Konkurentsis püsimiseks tuleb mõistagi vaadata suuremaid kuluartikleid. Tootmine on töö- ja energiamahukas, nii et meil on kaks suurt kuluartiklit: tööjõukulud ja energiakulu, mis mõlemad on Eestis väga kõrgelt maksustatud,“ nentis 110 töökohaga ettevõtte juht. Ta lisas, et ettevõte on olnud tubli riigikassa täitja, tasudes eelmisel aastal makse 1,25 miljoni euro ulatuses (ilma käibemaksuta).
Seotud lood
Erinevate köögi- ja juurviljade kasvataja Grüne Fee Eesti käive tõusis vaid 1protsendi, aga kasum kasvas 30 protsenti ning ulatus peaaegu 2 miljoni euroni.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Enimloetud
2
5
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele