Konkurendiga koostöö ei pea tähendama saladuste lekkimist

Eesti turg on väike, et ainult siin tegutsemine on kallis, mistõttu otsivad logistikafirmad välisriikides teenuseid pakkudes võimalusi kasvuks, kirjutab 17. mai Äripäev logistika rubriigis. 

Edukas logistika tähendab individuaalset lähenemist nii klientidele kui ka oma ärimudelile, rääkis Eesti toidu- ja esmatarbekaupade edasimüüja Sanitex Eesti logistika kommertsosakonna juht Hendrik Tibar laoseisu konverentsil. Tööstustaustaga Tibar nentis, et meie turg on kasvamiseks ja edukaks tegutsemiseks liiga väike. "Oma tootmistaustale tuginedes julgen väita, et tööstuse puhul jääb mingil hetkel Eesti turg ikkagi väikeseks, isegi kui algul on tegevus mõeldud nišitootmisena,“ märkis ta. Nii, nagu on ainult ühele turule tootmine kallis, on tema sõnul samamoodi ka logistika puhul ühele turule keskendumine kulukas.  

Laiem haare

Laopinda on kolmes riigis kokku üle 106 000 ruutmeetri. Juuni algul avab ettevõte Assakul uue logistikakeskuse. Grupi kesklaod olid seni Riias ja Kaunases, peale selle kuuluvad ketti vahelaod. Keskladudes on kolm temperatuurirežiimi. "Rääkides jaekauplustest ja HoReCa-sektorist (hotellid, restoranid, kohvikud - toim), kes on meie peamised sihtrühmad, siis tahetakse jahutatud, külmutatud ja tavatemperatuuril kaupa,“ rääkis Tibar. 

Tibar rõhutas, et edukate tootjate puhul on järjest rohkem koostööd nii partnerite kui ka konkurentide vahel. "Logistikafirmade juhid näevad aina rohkem konsolideerimist ja koostööd," rääkis Tibar.

MarkITi finantsjuht Anneli Aljas rääkis Pärnu finantskonverentsil, et nende jaoks on ettevõtte juhtimine nagu lennuki juhtimine – mida selgem on lõpp-punkt, kuhu jõuda tahetakse, seda lihtsam on oma tegemisi sättida. "Lennusõiduks peab olema kütust, julgust teha kiireid otsuseid, juhul kui ilmastikuolud muutuvad, ja kindlus, et eri funktsioonide eest, mis on sõiduks vajalikud, on hoolitsetud,“ kirjeldas Aljas. Ainult sel juhul on lend sujuv ja mugav ning jõutakse sihtkohta. 

Automatiseerimine toetab kasvu

MarkIT on IT-kaupade e-hanke keskkond, mida võib võrrelda Amazoniga. "Alustasime aastal 2003 ja nüüd oleme 28 riigis, meil on 30 juriidilist ettevõtet, keda grupina konsolideerime,“ tutvtustas Aljas tegevust. Unikaalseid tooteid on 2,5 miljonit, tooteid kokku 10 miljonit. Seotud ollakse 160 hulgilaoga.

Aljase sõnul on ettevõttes automatiseeritud võimalikult palju protsesse – kui klient tuleb keskkonda, teeb ta oma tellimuse, mis läheb hulgilattu. Ladu toimetab kauba otse kliendile. MarkITisse jõuab automaatselt ostuarve, mida süsteem võrdleb ostutellimusega. Kui kõik on korras, läheb arve välja, klient maksab ja viitenumbri abil märgitakse kaup laekunuks. "Tellimus võib käia läbi meie süsteemi ilma, et ükski meie töötaja seda puutuks,“ märkis Aljas. "Kui me sellele tähelepanu ei pööraks, siis mida suuremaks kasvaksime, seda enam personali meil vaja oleks,“ põhjendas ta automatiseerimise olulisust.

Aljase sõnul on ettevõtte rahavoogude juhtimine lennujaama võrdlust jätkates sarnane tööle lennujuhtimiskeskuses. "Pakume klientidele võimalust tegevust efektiivistada,“ märkis Aljas. "Näiteks ei saa nad igal päeval väikeseid arveid, vaid ühe ja suure kord nädalas,“ selgitas ta.

Kui algul toimetati kohalike klientidega, siis täna on ettevõtte kliendid suured rahvusvahelised kontsernid, kelle maksetähtaeg võib olla isegi kuni 75 päeva. "Selleks, et suudaksime grupis sellise maksetähtaja üle elada, peame seda millegi arvel tasakaalustama,“ märkis Aljas. Iga otsus tehakse konkreetset juhtumit arvestades. "Iga numbri taga on oma lugu ja töö selle numbriga – analüüsime nii riikide kui ettevõtete lõikes, kas saaksime tegevust efektiivistada,“ rääkis ta. 

Ka tarnijapoolne tähtaeg on Aljase sõnul pikem. „Oleme kauem tegutsenud, ettevõte on suuremaks läinud ja meid usaldatakse rohkem,“ märkis Aljas. „Suured rahvuvahelised tarnijad usaldavad meid rohkem ja on nõus andma meile pikemat maksetähtaega.“ 

Häid kogemusi tasub eeskujuks võtta

Sanitexi juuni algul Assakul avatavas logistikakeskuses kasutati ära nii Läti kui Leedu ladudes saadud kogemusi – kui Leedus ja Lätis on laohooned kahekorruselised, siis Eesti laos on kolm tasapinda. "See on väike asi, aga annab 20% pinda juurde ja päris suure kulusäästu,“ rääkis Sanitex Eesti logistika kommertsosakonna juht Hendrik Tibar.

Krunti valima hakates oli peamine nõue ja soov, et kõik kolm kaubagruppi - jahutatud, külmutatud ja tavatemperatuuril kaup - saaks ühte lattu. "Lätis olid möödunud aastani need eraldi kinnistutel, aga kui need koliti ühele territooriumile, hoiti kulusid kokku 20%," selgitas Tabur.

Kogemust jagatakse ka töötajatega. Nii juhte kui ka töölisi kaasatakse kõigist kolmest riigist. "Juulis avatavas logistikakeskuses on töölisi Lätist ja Leedust. Meie eesmärk on, et tööprotsessid oleksid kõigis riikides sarnased, mis võimaldab meil tööjõuvahetust teha,“ rääkis Tibar.

Uue hoone puhul olid Tibari sõnul olulised ka paindlikkus ja energiatõhusus. "Paindlikkuse all pean silmas võimalust muuta vahekordi, kui palju kasutatakse külm-, jahe- ja tavakaubaladu ning et oleks võimalik vajadusel lihtsalt logistikakeskust laiendada," selgitas Tibar.