Tallinki laevadele jõuab kaup 25% soodsamalt

Tänu kesklao rajamisele on Tallinki tarneahel efektiivsem ja turvalisem. Lisaks pakuvad tsentraliseeritud varud tänu suurele mahule tarnijatega läbi rääkides paremat positsiooni, kirjutab 10. mai Äripäev logistika rubriigis.

Laevafirma kaupluste tarne on tavapärasest keerukam – kauplused pole ühe koha peal, vaid liiguvad mööda merd, mistõttu varustusaeg on lühem ja infovahetus peab olema kiirem, rääkis Tallink Duty Free logistika- ja tarneahelajuht Allar Lauring laoseisu konverentsil.

Peamised tooted, mida laeval müüakse, on alkohol, tubakatooted, parfümeeria ja tööstuskaubad – riideesemed ja aksessuaarid. Kaubavalik pärineb Lauringu sõnul 19. sajandist. "Kui laevad läksid pikaks ajaks merele, siis see tähendas, et aega tuli kuidagi sisustada, ja selles oli abiks alkohol. Teiseks oli vaja laeval hoolitseda hügieeni eest, mis selgitab parfümeeria osa. Ehk et ei haiseks ja oleks lõbus,“ märkis Lauring.

Laoehitus kui kompromiss

Lauringu sõnul oli ehitus keeruline, sest valmis tuli olla mitmeteks kompromissideks. "Ei saa öelda, milline ladu peab välja nägema, vaid kui ehitaja ütleb, et teine korrus peab kandma, siis tuleb post panna, ehkki meile meeldiks teisiti,“ rääkis ta ehitusprotsessist.

Lao planeerimine pole Lauringu sõnul sama lihtne kui tavalise hoone planeerimine. Arvestada tuleb tarneahela kõikide voogudega – kust tuleb kaup sisse, kust läheb välja, millised on tooted ja ettevõtte ärispetsiifika. Tallinki puhul oli tegu viie eri projektiga: lao-, tarkvara-, laevade varustamise, sadamaterminalide ja impordiprojekt.

Logistikakeskuse vastuvõtuala on planeeritud lähtudes tarnijate veovahenditest – suuremalt osalt on tegu tagaluukide või treileritega, mis eeldavad tagasildasid. Samas on ka väksemaid sõiduautosid ja kaubikuid, millele planeeriti kaldteed ja estakaad, kust kaupa laadida. All on väljastussillad, mille planeerimisel lähtuti klientide arvust ja väljastussagedusest.

"Piisav sildade arv tagab selle, et meil ei tekiks seisakuid ja suudaksime teenindada kõik autod,“ märkis Lauring. Ta lisas, et palju käidi logistikakeskustes teiste kogemustest õppimas ja oli mitu ladu, kus soovitati, et tööala ei tasu algul väga kitsaks teha, sest toimingud võtavad esialgu rohkem aega ja kitsas ala pidurdab protsessi.

Kaupade vasuvõtt on jagatud etappideks. "Kui auto tuleb sisse, fikseeritakse, kes see on ja kui palju toodi kaupa ning millisesse silda see maha jääb. Mahalaadija saab minna järgmist toimingut tegema, sest vajaliku info jättis ta koos kaubaga vastuvõtualasse,“ rääkis Lauring. 

Protsess koosneb infokildudest

Järgmises faasis liigub info kauba kontrollijale. "Näiteks saab ta info, et üheteistkümnendasse silda tuli neli alust, mille peab üle lugema,“ rääkis Lauring. Ta rõhutas, et protsess on jagatud väikesteks kildudeks, mis parandab jälgitavust ja võimaldab inimeste tööd ja tegevusi paremini juhtida. "Kui vastuvõtja on kauba üle kontrollinud, saab ta käsiterminaliga selle andmebaasi sisestada ja tekib laoseis,“ jätkas Lauring.

Lauringu sõnul oli eesmärgiks planeerida lao infovahetus nii, et tühisõite oleks võimalikult vähe – iga järgmine töötaja saab sisendi eelmiselt, nii et tekib protsesside jada. "Pärast kauba vastuvõttu saab tõstukijuht oma ekraanile käsu võtta sillast vastu võetud alused ja viia need etteantud aadressile laos," jätkas Lauring protsessi kirjeldust. 

Tagasi sõites pakub programm võimaluse kaasa võtta alus, mis on antud korjesse. Kui juht on aluse kaasa võtnud, liigub ta sellega kaubaväljastusalale, skaneerib printeri, mis väljastab tootele ID, kleebib selle alusele ja viib laadimisalasse.

Lauring tõdes, et laotehnoloogiasse investeerimist tasub kaaluda – rääkides töötajate tööaja efektiivsemaks muutmisest, on oluline ka tööprotsesside efektiivistamine.

Kuigi palju räägitakse materjalide voost, pole vähem tähtis infovoo efektiivistamine, rõhutas Lauring. Vastuvõtualas fikseeritakse toote partii, parim enne kuupäevad, kes kauba vastu võttis ja muu info, näitlikustas Lauring. "Info pannakse koodiga tootele. Mis tähendab, et mis tahes ajahetkel saab kontrollida toote vastuvõtukuupäeva, kes selle vastu võttis, ja kuidas see on laos liikunud.“ Lauring rõhutas, et see on vajalik, sest vigade parandamiseks tuleb leida selle põhjus, ja põhjalik info teeb selle palju lihtsamaks. 

Laomasinad hoiavad ruumi kokku

Laotarkvara jookseb lisaks arvutitele käsiterminalides, mida kasutatakse kaupade komplekteerimisel, vastuvõtmisel ja väljastamisel ning tõstukitel, millel on puutetundlik ekraan, mis annab programmi abil käsklusi.

Laevast jõuab info ehk ostusoov masinoperaatorile ekraanile. Laos on kasutusel laomasinad, milles on kahes ääres 66 riiulit ning keskel  tõsteplatvorm, mis liigub nagu liftis – see võtab välja riiuli, kus on tellimuses soovitud toode, ja toob selle tööplatvormile. Masina ülaosas paiknev laser märgistab kasti, kus toode paikneb.

Masin aitab komplekteerimist kiirendada, selgitas Lauring. Tunnis suudab operaator selle abil kokku panna rohkem kui 120 rida ja tema kompleteerimiskvaliteet tõuseb, kuna laser osutab vajalikku riiulit, nii et on ebatõenäoline vale asi võtta.

Lisaks on süsteem turvaline – kui laevalt pole ostutellimust tulnud, puudub kaupadele ligipääs. Masin aitab kokku hoida ka laopinda. "Masin on kolm korda neli meetrit lai ja üheksa meetrit kõrge ning selles on umbes 5000 toodet,“ märkis Lauring.