Eestlased armastavad õhku saastavaid autosid

Euroopa Keskkonnaagentuuri kodulehel välja toodud tulemuste põhjal paiskavad Eestis ja Lätis müüdud uued sõiduautod õhku keskmiselt 137 grammi süsihappegaasi ühe sõidukilomeetri kohta. Võrdluseks, Hollandi sama näitaja oli 101,2 grammi.

Autode Müügi- ja Teenindusettevõtete Liidu (AMTEL) tegevjuht Sulev Narusk nentis, et vaatamata mainitud tulemustele võib Eesti autoostjate kohta öelda, et soetatavad autod muutuvad üha keskkonnasõbralikumaks. „Võrreldes 2013. ja 2015. aasta statistikat näeme, et Eestis uute sõiduautode keskmine CO2 tase on kahanenud kiiremini kui enamikes ELi riikides. Alustasime küll väga pahalt positsioonilt, kuid suund on õige. Tendents, et ostetakse varasemast rohkem väiksema keskklassi autosid ja väikeautosid ning kahaneb keskmiste ja suurte maasturite müük, oli mullu ilmne. Seega tundub, et tarbija teadlikkus on seni kasvanud,“ selgitas Narusk.

Kriitika valitsuse suunas

Positiivsete arengute kõrval märkis Narusk, et praegu on aga märgata riigi poolt tulevaid tugevaid signaale, mis sellisele trendile halvasti võivad mõjuda. Riigipoolsete otsuste mõned aspektid on tema sõnul küsitavad ja praegu arusaamatud. „Näiteks võiks tuua rahandusministeeriumi värske ettepaneku hakata firmaautode kahest kasutamist maksustama kilovattide alusel,“ ütles Narusk. 

Narusk selgitas, et kuigi AMTEL tunnustab soovi lihtsustada ja teha selgemaks ning tõhusamaks nimetatud maksukogumist, on skeemis kaks põhilist viga: esiteks on arvutuste aluseks võetud võimsuse printsiip. „See annab selge negatiivse signaali roheliselt mõtlevale ja elektriauto ostu plaanivale ettevõtte omanikule,“ lisas ta, märkides, et sageli on elektriautodel väga võimsad mootorid.

Teise aspektina tõi ta välja selle, et sõiduautode puhul, mis on vanemad kui viis aastat, rakendub veel 0,75 suurune kordaja. „Selline maksusoodustuse printsiip annab signaali, et vana ja suurema saastenormiga autot on ettevõttel odavam pidada,“ selgitas Narusk. Eelnev näitena tähendaks seda, et uuel väiksema keskklassi autol on umbes 100 kilovatti, aga viis-kuus aastat vanal keskmisel maasturil 120 kilovatti. „Seega firmaautode uue maksusüsteemi alusel oleks selle maasturi puhul erisoodustusmaks väiksem,“ ütles ta.

Taoline süsteem suunaks Eesti autopargi jätkuvale vananemisele, mis on praegugi peaaegu kaks korda vanem Euroopa keskmisest ja liiklusohutuse ning keskkonna seisukohalt suur probleem, lausus Narusk. „Me oleme küll väga tuntud olmeprügi kokkukorjajad, aga autopark on meil vaatamata soodsale automaksukliimale ikkagi viletsavõitu. Ja tundub, et see osa vanadest autodest, mis läbi impordi meile saabub, siia ka jääb, kuna ekspordivõimalus neile praktiliselt puudub,“ lausus ta.

Elektriautode populaarsus Euroopas kasvamas