Eramutellijal domineerib mõistus, mitte tunded

Hea hinna nimel ollakse valmis kompromisse tegema, ütleb LVM Kinnisvara juhatuse liige Ingmar Saksing. “See on nagu autopoes, et kui küsida kliendi käest, milline auto talle meeldib, siis ikka see kõige punasem ja kiirem, aga kui arve tuleb, siis öeldakse, et noh, eks mõni teine värv sobib ka ja pealegi saab maanteel nagunii ainult 90 km/h sõita,” iseloomustab ta keskmise eramutellija soovide ja võimaluste erinevust.

Ta selgitab, et kui pere tahaks ideaalis 130–150ruutmeetrise pinnaga viietoalist eramut, siis ollakse valmis leppima ka näiteks 100ruutmeetrise majaga, kus garaaži asemel on autovarjualune ja maakütte asemel näiteks õhk-õhk tüüpi soojuspump või pelletiküte.

Mille arvel aga kompromissile minna ei taheta, on konstruktsioonilahendused. “Kivimaja puitmaja vastu ikka vahetada ei taheta. Seetõttu ka nn kataloogimajad hästi kaubaks ei lähe, kuigi need on tehases heades kuivades tingimustes ehitatud ja vahel paremagi kvaliteediga, kui krundil püsti pandud kivimaja,” nendib Saksing.

“Nn oma käe järgi kujundatud kodu on ikka väga juurdunud kontseptsioon. Praegune majaehitaja on finantsiliselt keskmisest võimekam ja saab endale lubada soovide poole püüdlemist,” usub Allekand.

Nii võibki küllap üldistades öelda, et praegused eramutellijad jaotuvad kahte gruppi: need, kes otsivad taskukohaseid lahendusi, lastes arhitektil tüüpprojekti enda vajadustele sobivamaks kohandada, ja teised, kelle jaoks on maja maksumus teisejärguline küsimus. Nemad leiavad tee nimekate arhitektide juurde.

Rätsepaülikonna tahtjale pole raha esmatähtis

Tipparhitekt Enn Laansoo pole märganud, et temalt oma tulevase kodu projekti tellijad oleksid kümne aasta taguse ajaga võrreldes hakanud väiksemaid või kokkuhoidlikumaid lahendusi soovima. 

“Kuigi Eestis domineerivad tüüpprojektid, on minu klientidest 100% sellised, kes tahavad individuaallahendusega rätsepaülikonda. Nende majanduslikud võimalused on suuremad kui neil, kes tüüpprojekti kasuks otsustavad,” tutvustab Laansoo, kelle projekteeritud eramud on olnud tavaliselt 300–400 ruutmeetri suurused, seda koos välisterrasside pinnaga. “Oluline pole ruutmeetrite arv, vaid elamise kvaliteet ja ilus peab ka olema,” sõnastab Laansoo tellijate soovid ja lisab, et nn õue-elule on hakatud rohkem tähelepanu pöörama ning sellest ka soov näiteks kaetud välisterrasside järele.

Üks asi on kümne aastaga aga kindlasti muutunud – tahetakse energiatõhusaid lahendusi. Laansoo sõnul on praegune standard soojem hoonekarp, paremad uksed-aknad ja kaasaegsed küttelahendused. “Ma pole ammu projekteerinud õlikatlamaja, pigem kasutatakse õhk-õhk või õhk-vesi tüüpi soojuspumpa või maakütet. Samuti on pelletiküte populaarne,” räägib Laansoo.

AS Restor, kes pigem tuntud mõisakomplekside ja Tallinna vanalinna hoonete restaureerijana, tegeleb ka eratellijatele eramute projekteerimisega. Restori peaarhitekt Mart Keskküla nendib, et tellijate soovides pole kümne aastaga suuri muutusi toimunud. “Ehitatakse kas päris suuri ja eksklusiivseid, näiteks 1000 ruutmeetri suuruseid eramuid või 150–200ruutmeetrise pinnaga maju,” tutvustab Keskküla oma töid. Tema praktikas esineb rohkem kivimaju, näiteks väikeplokkidest. “Ehitatakse ka Soome Omatalo maju, mis on küll üsna kallid, kuid kiire ehitusprotsess kaalub hinna üles, samuti asjaolu, et majakarp on valmistatud tehases kuivades tingimustes,” teab Keskküla turul toimuvast rääkida.

Keskküla on märganud, et omale esimese maja ehitajaid kipub kimbutama ruumide vajaduse ülehindamine. “Tahetakse seda, teist ja kolmandat tuba, aga tegelikult ei pruugita neid kõiki kasutada,” nendib aastakümnete pikkuse kogemustepagasiga arhitekt.

Aprilli kuukirjas Oma Maja saate veel lugeda, kuidas vundamenti ehitada, kes võiks ehitada katust ja palju ideid endale maja ehitamiseks. Erileht on tellijatele kättesaadav siit.