Erakliinikud otsivad oma nišši

Medicumi juhatuse esimehe Jaanus Voolu sõnul ei ole nendel erialadel, millel varem oli haigekassa rahastus, mis nüüd puudub, patsiente vähemaks jäänud. “Vastupidi – vajadus on oluliselt kasvanud. Oleme pidanud oluliselt vähendama nende erialade vastuvõtte. Lasnamäe ravikindlustatul ei ole tegelikult kusagile mujale pöörduda,” kommenteeris Vool. Esiteks puudub mujal ligipääs, sest raviraha piirkondlikul ümberjagamisel on pigem paranenud teiste piirkondade teenuse kättesaadavus ja seda lasnamäelase arvelt. Vool lisas, et pealegi soovib ravikindlustatu ambulatoorset eriarstiabi teenust saada oma kodu ja perearsti lähedalt, eelistatuna samast kohast ja erialaspetsialisti juurest, kes on tema kroonilise haigusega järjest tegelenud.

Vool leidis, et kui võtta mõõdikuks ravikindlustatute tegelik ligipääs teenustele, on olukord 2008. aastast pidevalt halvenenud. Medicumi teeninduspiirkonnas elava 145 000 elaniku eriarstiabi teenusmahu vajadus on u 150 000 ravijuhtu aastas, kuid 2015. ja 2016. aasta lepinguline ravimaht on u 95 000 ravijuhtu aastas. “Jagame muret koos Peeter Mardnaga: kui maal on arstiabita jäämas iga neljas patsient, siis Lasnamäe piirkonnas on teist aastat järjest jäetud eriarstiabita iga kolmas,” nentis Vool.

Sisuliselt tähendab haigekassa-poolne lepingumahu vähendamine, et Lasnamäe ravikindlustatutele vajalikust Medicumi eriarstide töövõimsusest kaetakse haigekassa poolt kaks kolmandikku. Iga kümnes ostab aga seal täna teenust tasulisena. “Lasnamäel ootab üle lubatud ooteaja, milleks on seaduse järgi 42 päeva, järjekorras kümme tuhat ravikindlustatut,” ütles Vool. Teisalt on Medicum olnud sunnitud loobuma kümnest heast meedikust, kellest enamik on väljunud ka Eesti tervishoiuteenuse turult.

Fertilitases on 22 ambulatoorsest erialast jäänud haigekassa leping vaid kolmele – kardioloogia, neuroloogia ja taastusravi. Päevakirurgias on leping nina-kõrva-kurguarstidel ja günekoloogias. Statsionaaris taastusravis ja väga vähesel määral järelravis. Kuigi patsiendid peavad oma ravi eest enamasti ise maksma, on haigla juhil Ivo Saarmal hea meel, et operatsioonide arv ei ole neil vähenenud.

Valusamini annab lepingu puudumine tunda sisehaiguste erialadel ja seda kurvem, et neil on majas päris palju perearste, kes tahaksid oma patsiente mugavust silmas pidades kõrvalkabinetti suunata. “Seda enam, et tervisekeskuste loomise puhul rõhutatakse just komplekse teenuse olulisusele,” tõi Saarma välja. Samas leiab ta, et haigekassa peaks toetama siiski neid teenusepakkujaid, kellel on võimekus ja mitte neid välja suretama.

Medita toetab haigekassat

Kuid on ka täiesti teine arvamus. Näiteks Medita kliiniku juht Kristo Ausmees on seisukohal, et haigekassa on õigel teel. “On hakatud lähtuma sellest, millest nad oleksid pidanud ammu lähtuma – see on reaalsest tööst, mida eelnevatel aastatel on tehtud. Näiteks need mahud, mis me endale kaks aastat tagasi välja võitlesime, ei ole mõnel erialal 100% täidetud,” ütles Ausmees. Tema sõnul ei suudaks nad Tartus ka rohkem mahtu täita. Ausmees leiab, et ehk tuleb siin hoopis kivi haigekassa kapsaaeda visata, sest 2014. aastal välja jagatud miinimummahud olid liiga suured, kuna paljude väikeste teenusepakkujate asemel sooviti leping sõlmida mõne suurega. “Ega arste ja personali pole ju juurde tulnud ja suuremat mahtu ei suudeta teha,” ütles Ausmees.