E-kaubanduse ärisse siseneb veel jaekette

"Me oleme üsna lõpusirgel e-poega, praegu tehakse veel viimased täiendused ja parandused,“ märkis Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimees Jaanus Vihand eilsel kaubandus.ee korraldatud jaekettide ja tootjate ühisseminaril. „Kohe hakkavad suuremad testid, aprilli keskel tuleme e-poega välja.“

Vihandi sõnul on e-kaubanduses toidu osatähtsus väga väike. „Kui vaatame tulevikku, siis meil on hüpotees, et tõenäoliselt 15 aasta pärast on 30% toidu esmatarbekaubast ainult füüsilistes poodides, ülejäänu käib läbi mugavuskaubanduse,“ sõnas Vihand. „Seda toetab tehnoloogia areng ehk võimekus andmeid analüüsida.“ Ta täiendas, et kliendil ei ole vaja tulevikus tellimust esitada, vaid kaupmees juba teab, mida, millal ja kuhu tuleb kaup saata. „Ei tohi ära unustada, et 15 aasta pärast on meie tarbijad hoopis teise profiiliga, siis on täisealised need, kel on sünnist saadik olnud nutitelefon käes,“ ütles Vihand. Coop võtab e-kaubandust kui trendi.

Logistika on ikka murekoht. Vihandi sõnul lähevad nemad kindlasti e-kaubanduse äriga linnast välja. „Me oleme ajalooliselt ja turuosa mõistes Tallinnas nõrgemad kui kusagil mujal,“ põhjendas Vihand. „Tallinnas saame katsed ära teha ja lähima aasta jooksul läheme Tallinnast välja.“ Vihand lisas, et inimesed kardavad internetist ostes petta saada, et nad ei saa seda kaupa, mida tahavad, või piisavalt hea kvaliteedi või hinnaga. „Kui ühel hetkel suudetakse need ära lahendada, toimub ka väike buum e-kaubanduse kasutamises."

Lähima viie aasta jooksul on suured arengud

Selveril on olnud e-pood viis kuud. „Me jälgime nii konkurentide tegevust kui õpime ka välismaalt. Ootame, et konkurentide vead saavad tehtud, siis saame neid vältida,“ ütles Selveri juhataja Kristi Lomp. Ta lisas, et see viis kuud on olnud huvitav ja edukas, kui tõdes nagu ka eeskõnelejad, et suur äri see ei ole. „Lähima viie aasta jooksul on arengud kindlasti suured, sest tegemist on tõusuga nullist,“ sõnas Lomp. Ta lisas, et kindlasti ei ole see kahjumlik äri, kuid sealt ei teeni ka suurt raha.

Ka Selver ei võta e-kaubandust eraldi ärina. „Oleme viis kuud kliendi käitumist jälginud ning oleme kliendi profiilis selguse saanud,“ sõnas ta. Väga suur osa Selveri e-poe klientidest on senised kliendid, kes on avastanud mugava viisi poes käimata suurema koguse kaupa koju tellida. „Mis seal salata, haiguste perioodil oli päris korralik seltskond kliente, kes tervislikku seisundi tõttu ei saanud poodi kohale tulla,“ tõi Lomp näite. Ta lisas, et paljud puudega kliendid saavad tänu e-kaubandusele iseseisvust juurde. „Suur osa on ka uued kliendid, kes ei ole meie juures püsikliendid olnud,“ lausus Lomp. „Aga olemasoleva kliendi ostukäitumine muutunud ja nende ostud on kaks korda suurenenud.“

Lomp lisas, et kui seda teenust pakkuda, siis logistika on ja jääb probleemiks, sest marginaalid on toidukaubanduses madalad. „Väike äri, mis ei konkureeri tavakaubandusega,“ märkis Lomp. Ta  lisas, et ka Selver ei plaani jääda e-kaubandusega ainult Tallinna.

Kahel suurel jaekettil veel ei ole e-poodi

ABC Supermarketsil ja Rimi Eesti Foodil ei ole veel e-poodi. „Me oleme stsenaariumid läbi mänginud, kuidas seda teha,“ ütles ABC Supermarketsi juhatuse liige Andrus Põld. „Jälgime huviga konkurentide tegevust, et n-ö lastehaigused saaksid läbi põetud ja tarbija saaks harjuda sellega.“ Põld usub, et kui on õige aeg käes, siis miks mitte ka väiksemas mahus e-poega välja tulla. „Me oleme praegu pigem keskendunud füüsilisele ostukohale, et suures tuhinas mitte ära unustada tavaklienti.“ Põld leidis, et kauplusbuss on parem kui e-kaubanduse arendamine maakohtades.

Rimi Eesti Foodi tegevjuht Anders Torell rääkis, et Rootsis on neil e-kaubandus olnud kaks aastat. Torelli sõnul ei ole nad Eesti e-kaubandusse sisenenud, sest õige mudeli leidmine on olnud keeruline. „Meie positsioon on praegu selline, et me töötame selle kallal, ja see on äriotsus, kas me liitume sellega või mitte,“ märkis Torell. „Me ei oota ainult premium-kliente, kui me hakkame sellega tegelema. See aga eeldab juba mõttemaailma muutmist ja klientide suhtumise muutumist. Peame leidma lahenduse, kuidas jõuda kõikide klientideni.“ 

Mis puutub maakohtadesse minemisse, siin Torelli sõnul on küsimus ikkagi selles, kuidas leida võimalus teha e-kaubandus kättesaadavaks ka maakohtades. „See on kulukas, seega peame leidma lahendusi, kuidas seda korraldada,“ sõnas Torell.