Löök südamesse halvab Euroopa

Ettevõtja Raivo Vare sõnul kannab Brüsseli terrorirünnak samasugust sümboolset tähendust nagu 11. septembril aset leidnud rünnak New Yorgis 2001. aastal. „See tekitas šoki kogu maailmas, tõi kaasa antiterroristliku koalitsiooni tekke, mis kestab mitmel pool maailmas tänini,“ rääkis Vare. Ka tolleaegse terrorirünnaku järellainetust on Vare sõnul endiselt tunda. Nii võib Brüsselis toimunu Euroopa Liidu sisepoliitikat veel mitu aastat mõjutada. „Sümboolselt rünnati ju Euroopa südant, pealegi veel transpordisõlmi ja Euroopa kvartali ümbrust,“ selgitas ta.

Kuigi rünnak Brüsselile oli šokeeriv, oli seda juba pikemat aega karta, sest ekstremistid olid seda juba mõnda aega teha lubanud. „Parempoolsed äärmuslased ja natsionalistlikud jõud said järsult ühe väga tugeva ja emotsionaalse argumendi juurde,“ rääkis Vare. See lööb tema sõnul kindlasti Euroopa sisepoliitika mõneks ajaks nihkesse. Nihkeid tuleks aga peljata, kuna see toob Vare sõnul kaasa soovi julgeoleku probleemid ja hirmud võimalikult ruttu lahendada. „See tähendab, et kõikidest teistest peavaludest soovitakse nii kiiresti kui võimalik vabaneda, et saaks kogu jõu suunata terrorismiga võitlemisele,“ ütles ta. Üheks selliseks peavaluks on tema sõnul Ukraina olukord, mis tähendab Eestile halbu uudiseid. „Ukraina halb olukord fikseeritakse ja julgeoleku pikemas perspektiivis on see meile kahjulik,“ selgitas ta.

Vare usub, et rünnakuid Euroopale tehakse kindlasti veelgi ja selleks tuleks kindlasti valmis olla. Rünnakuhirmu tõttu hakatakse aga tegema mitmeid mõjutatud otsuseid. „Arvan, et niigi tugev negatiivne emotsionaalne foon immigratsioonipoliitikas võimendub,“ ütles ta,

Globaalse "Teeme ära!" algatuse käima lükanud ning Delfi ja MicroLinki asutanud ettevõtja Rainer Nõlvaku sõnul oli õhkkond Brüsselis juba enne rünnakut masendav. „Kõndisin seal paar päeva tagasi kesklinnas ringi – inimesi oli vähe, nad kõndisid kiiresti ja eriti rõõmsad küll välja ei paistnud,“ rääkis ta. Tema sõnul on eriti kurvastav see, et praeguse sõja tegelik põhjus on täiesti naeruväärne. „Süütuid unimesi tapetakse asjade pärast, millest enamik isegi aru ei saa,“ ütles ta.

Nõlvak rääkis, et hirm kogu Euroopas on suur ja see mõjutab enim turismi. „Eelmisel kuul Istanbulis olles üritasid ka kohalikud meid pidevalt veenda, et me ei läheks õhtul tänavatele uitama,“ sõnas ta. Samuti ei näe Nõlvak ühtegi põhjust, miks peaks näiteks ameeriklased praegu tahtma Euroopasse tulla.

Mis terrorihirmus Euroopast edasi saab, on Nõlvaku sõnul raske öelda – ühtset ja kiiret lahendust lihtsalt polegi. „Võib-olla oleks esimene samm, mis aitaks, hakata mõistma neid inimesi, kes kannatavad praegu enim ehk põgenikud. Nemad on need, kes jäävad praegu enim haamri alla,“ rääkis ta. „Ma ei ütleks, et põgenikega tuleks teha radikaalseid samme ja kõik nad välja saata. Kujutage ette, et keegi peab euroalast tagasi Süüriasse minema ja seal valima, kas astub ISISe ridadesse või laseb end peajagu lühemaks võtta,“ ütles ta.