Kes võitis 10 000 eurot?

„Oled sa varem eesti mehel emotsioone näinud?“ vastas Eduka Eesti peapreemia võitnud Nortali juht Priit Alamäe küsimusele, miks ta üleüldse üllatunud ei olnud, kui võidust teada sai. „Tegelikult oli see vinge üllatus. Väga palju andekaid inimesi kirjutas paljudest toredatest ideedest. Eks ma ikka lootsin, et võiks ära võita, aga lugu kirjutama ei ajendanud see rahasumma.“

 

Alamäe võidulugu "Personaliseeritud e-riik – teeme ta kiiremaks"  nentis, et e-riigi areng on pidama jäänud ja see tuleb läbimurde korras ellu äratada. Inimene ei pea kirjutama enam ühtegi avaldust. Riik vastab talle 30 päeva asemel 10ga. Kui riik inimest kohustusest teavitada ei suutnud, pole seda kohustust olemas – need on vaid mõningad Alamäe tehtud konkreetsetest ettepanekutest, mis peaks aitama ellu viia suurt muutust.

Alamäe rääkis, et tema hobi on Eesti riigi tuleviku pärast muretsemine. „Mõni teine käib sporti tegemas, aga mina samal ajal muretsen,“ muigas ta. Konkursil osalemist põhjendas ta sooviga näha ühiskonnas rohkem diskussiooni selle üle, milline meie riik võiks tulevikus olla. „Me tahaks väga, et 50 aasta pärast ei oleks Eesti mitte ääremaastunud endine Nõukogude Liidu vabariik, vaid maailmas endiselt teenäitaja,“ lausus ta. „Meil on ainulaadne võimalus muuta arusaamist, mis on üldse riik ja kuidas seda juhitakse.“

Võiduraha annetab Alamäe kliinikumi lastefondile põhjusel, et selle tegemised on talle südamelähedased. Alamäe oli ise fondi sünni juures ja on nõukogu liikmena fondi tööga seotud siiamaani. Eduka Eesti lõpuüritusel ei saanud Alamäe osaleda, sest tal oli ees varem paika pandud tööreis.

E-riik oli keskne teema

E-riigi arendamise teema oli tänavuse Eduka Eesti konkursi kandvamaid teemasid. Samal teemal, küll pisut teistest vaatenurkadest, kirjutasid Mariliis Pinn ja Margus Simson, kes pälvisid konkursi nominatsiooni. Pinn tegi oma kogemuste näitel ilmsiks, et paljukiidetud e-riik on siiamaani paksu paberikuhja alla mattunud, ja näitas, kui palju maksumaksja võiks kokku hoida, kui andmed eri asutuste vahel päriselt liikuma pääseksid. Simson avalikustas paljude konkreetsete näidetega visiooni, kuidas e-riik võib mahtuda igamehe taskusse ning olla äärmuslikult lihtne.

Eduka Eesti arvamuskonkursi teise preemia ja 3000 eurot võitis Priit Pekarev ettepanekuga taastada ettevõtte tulumaks. Loo teeb tähelepanuväärseks veenev argumentatsioon ning mujalgi meedias suurt tähelepanu pälvinud maksude optimeerimise näide, üks paljudest sagedamini kasutatavatest skeemidest, mida kasutatakse raha ettevõttest maksuvabalt väljavõtmiseks. Ka Äripäev on juhtkirjas öelnud, et ettevõtte tulumaksuvabastus kasumi reinvesteerimise korral ei täida seda eesmärki, mil ta on kunagi loodud.

Kolmanda koha võitis Janno Joona personaalse meditsiini rakendamisest sündiva kasu kirjeldamisega. Selleks, et inimene saaks oma eluviiside muutmise mõju jälgida, on tema hinnangul vaja e-keskkonda, mille kaudu inimene saab pidevat tagasisidet oma tervisenäitaja muutumise kohta. Kui inimene on terve, on ta ka edukas.

Häid lugusid oli väga palju

Seitsme nominendi hulka valis Äripäeva, ACE Logisticsi, Combimilli, Tallinna Kaubamaja, Danske Banki ja Telia esindajatest koosnev žürii veel peale juba nimetatud Margus Simsoni ja Mariliis Pinni ka Maria Jürimäe Külalislahke Eesti idee ehk siis Estonian Hospitality programmi väljatöötamise ning Lea Danilson-Järgi ettepaneku reformida sotsiaalmaksusüsteemi sõltuvalt laste arvust, et ergutada enamate laste sündi.

Äripäeva peatoimetaja Meelis Mandel ütles, et sel aastal oli tugevaid töid erakordselt palju ning preemiat vääriksid vähemasti kõik need, kes nominentide hulka jõudsid. „Ent tegelikult oli tugevaid töid veel palju rohkem,“ sõnas ta. „Preemiate lõppjaotus on Äripäeva ja partnerite ühine otsus, mis sündis kõigi osapoolte kompromisside tulemusena.“

Topeltvõitja osales tänavu hindamisel

Žüriisse kuulus tänavu ka kahekordne Eduka Eesti võitja Tarmo Tanilas. Tanilas võitis konkursi esimest korda 2014. aastal ideega seada sisse priitahtlik pensionikonto, et suurendada inimeste finantsvara ja parandada ühtlasi riigi finantsvõimekust, ajendiks tõsiasi, et inimeste praegused pensioniootused on ebarealistlikud. Teine võit tuli 2015. aastal, kui Tanilas tegi ettepaneku võtta riigilaenu ja osta tootlikke varasid; pool laekuvast rahast panna strateegiliste investeeringute fondi, teine pool aga infrastruktuuri arendamisse.

Eduka Eesti esimese hooaja võit läks jagamise Heiki Urbala ja Raul Ennuse vahel, kes mõlemad tegid ettepaneku hakata programmeerimist õpetama juba lasteaias või kooli esimestes klassides. See ettepanek on mitmel kujul juba tegelikkuseks saanud. 

Äripäev avaldas sel hooajal Eduka Eesti konkursi raames 64 kvaliteetsest arvamuslugu. Toimetus hoiab ideede saatusel silma peal nagu tavaliselt. Kõiki Eduka Eesti konkursi raames nii tänavu kui varasematel hooaegadel avaldatud lugusid saab lugeda Eduka Eesti veebilehelt, kust on kergesti leitavad ka kõik vahekokkuvõtted ja muud konkursi-teemalised kirjutised.