Ettevõtjatel tuleb hoiustele peale maksta

Tema sõnul pole keskpanga poliitika seni kuigi edukas olnud. „Inflatsioon on endiselt väga madal ning laenunõudlus suureneb väga aeglaselt. Oli pikk stagnatsiooni ja väikese aktiivsuse periood. Võib-olla oleks olukord teine, kui pangad oleks rutanud tingimuste ülekandmisega klientidele. Võimalik, et ettevõte mõtleb järele – milleks mul hoida 5 miljonit pangas ning veel peale maksta? Kas poleks parem see raha kuhugi paigutada?“ arutles Unt.

Teised Eesti suuremad pangad jäid napisõnaliseks. LHV Panga juhatuse esimehe Erki Kilu sõnul on Euroopa Keskpanga eelmise nädala otsuste valguses arusaadav, kui pangad sellist sammu kaaluvad. „Paistab, et intressid jäävad madalaks veel pikaks ajaks,“ nentis ta. LHV pank pole tema sõnul siiski plaaninud ettevõtete hoiustele negatiivset intressimäära kehtestada. Samuti pole nad senimaani seda ühelegi kliendile veel teinud.

Ka Swedbanki kommunikatsioonispetsialist Liidia Kaljundi ütles, et Swedbank pole ettevõtete hoiustele negatiivseid intresse kehtestanud ja praegu pole neil kavas seda ka teha. Küll aga on erandina kaalumisel teiste pankade hoiused, mille suhtes on Kaljundi sõnul turupraktika selline, et negatiivsete baasintresside korral antakse need hoiustajale edasi.

Ettevõtjad peavad sammu ebaõiglaseks

Ettevõtjate sõnul pole aga aus koorida intressi raha pealt, mille nad on ise intressivabalt saanud. „Ettevõte on andnud pangale raha ju ilma intressita kasutada. Tundub, et see ettevõtete suhtes päris õiglane ei oleks,“ märkis Harju Elektri juht Andres Allikmäe.

Samas nentis ta, et nende ettevõttel on küll piisavalt varalisi vahendeid, kuid summad pole siiski väga suured. „Kui meil oleks küsimus väga suurtes summades, siis me kasutaksime kuidagi muid finantsinstrumente - siis tuleks seda (panga vahetust – toim) kaaluda. Ma ei tea, kui suur probleem see negatiivne hoiuseintress ettevõtete jaoks praegu oleks. Aga küsimus on ju ka selles, kui suur see intress on,“ vastas Harju Elektri juht Andres Allikmäe küsimusele, kuidas nad käituksid, kui pank teataks, et võetakse kasutusele ettevõtete hoiustel negatiivne hoiuseintress. “Kui rakenduks negatiivne intress, siis me ilmselt paiskaksime raha kiiresti ringlusse – kataksime mõningaid krediite kinni. See ei pruugi jällegi pangale meeldida,“ rääks Allikmäe.

Teise panka parema intressi järele kolimist ei pea ta väga reaalseks variandiks. „Mille vastu me selle panga vahetaksime, kui meil on neli panka Eestis ja kolm panka välismaal, kellega me asju ajame?“ küsis Allikmäe ja lisas, et hoiustamise lahendused peaksid olema turvalisemad. „Sukasäärde raha ei kogu ju,“ lisas ta.

Allikmäe ei usu, et negatiivne hoiuseintress ettevõtete jaoks midagi positiivset kaasa tuua võiks. Samuti ei usu ta seda, et see kuidagi majandust elavdada võiks. „Negatiivne intress – see on mingi 0,00005 midagi – milline on selle mõju? Mõju on tühine. Me teeme jälle sääsest elevandi nagu paljude asjadega,“ rääkis Allikmäe.