Ettevõtja: kõik tööauto kasutajad pole riigivargad

Rahandusministeeriumi avalike suhete osakonna juhi kohusetäitja Liisi Polli sõnul on aga ministeeriumi jaoks veel vara midagi öelda. Ka ei soovinud maksuamet kommenteerida, kuidas sõidupäeviku kadumine nende tööd muudaks, ja viskas palli tagasi rahandusministeeriumile: „Aitäh, aga loobume kommenteerimise võimalusest. Maksupoliitikat puudutavate teemadega saab aidata rahandusministeerium,“ märkis avalike suhete juht Rainer Laurits e-kirjas.

Mõttetu lisatöö

Ehitusettevõtte Nordecon ASi juhatuse esimehe Jaano Vingi sõnul on sõidupäeviku võimalik kadumine üldjoontes positiivne otsus. „Juhul, kui sellega mingil muul moel jälle bürokraatiat ei suurendata, siis toetan,“ kommenteeris ta napilt.

Astlanda ehituse juhatuse liikme Kaupo Kolsari sõnul mõjutaks sõidupäeviku kaotamine nende ettevõtet tugevalt. „See oleks väga õige mõte! See on mõttetu lisatöö kõikidele ettevõtetele lasta neid sõidupäevikud vorpida,“ märkis Kolsar. Ta lisas, et sellest võidaksid nii riik kui ka ettevõtjad. „Te ei kujuta ette kui suur majapidamine see lehtede täitmine on,“ lisas Kolsar. Tõde on nende sõidupäevikute abil selgitada nii ehk naa keeruline.

„Oleme teinud statistikat, et kui määrata mingi õiglane ja mõistlik kuutasu – erisoodustusmaks –, siis ükski inimene, ka see, kes püüab päevikut enda kasuks tavaliselt kallutada, ei viitsi sellega tegeleda,“ rääkis Kolsar. Kehtiv erisoodustusmaks tööautodele on tema sõnul liiga kõrge.

„Praegu eeldatakse, et kõik tööautot kasutavad töölised on petturid ja riigivargad. Tegelt ei ole ju. Ja sellepärast panna nii suur koormus kõigile ettevõtetele peale – see pole mõistlik. Kui vaadata, kui palju inimesed on nädalas tööl ja kui palju on neil vaba aega, siis reaalselt pole võimalik tööautoga nii palju sõite teha töönädalal, et tasuks ära erisoodustusmaksu tasumine praegusel kujul. Siis hakataksegi päevikut täitma. Kuid, kui neist sõitudest on 90% ametisõidud, mille pealt ei pea soodustust tasuma ja 10% on erasõidud – siis sa pead ju sisuliselt tõestama seda, et teed töövahendiga tööd,“ selgitas Kolsar hetkel valitsevat absurdsust.

Kunda Nordic Tsemendi juhi Meelis Einsteini sõnul võtab sõidupäeviku täitmise nõude kaotamine ressurssi ettevõtjatelt ja maksuametilt. „Sõiduauto kasutamine erasõitudeks ei läheks sel juhul erisoodustuse alla ja pole vaja üldse kontrollida. Kui see realiseerub, siis on kõik õnnelikud,“ märkis Einstein, kuid lisas, et tasub siiski oodata, milline näeb vastav eelnõu välja siis, kui valmis on.

Ka sportimist soodustatakse

Eelnõuga on päevakorras ka töötajate spordikuludelt teatavas ulatuses erisoodustusmaksu kaotamine. See on Kaupo Kolsari sõnul pseudoteema. Iga ettevõte peaks tema sõnul suutma oma töötajatele maksta sellist palka, et inimene saaks endale ka sportimist lubada. „Alkoholi joomist töötajatele me ei pea ju kuidagi kompenseerima. Miks peame siis tervislikku eluviisi toetama? Ühiskonna mõttes mõistlik jah, kuid siiski. Ja millist spordiala me siis toetame? Kas rahvatants on ka sport?“ küsis Kolsar.

Prisma Peremarketi turundus- ja kommunikatsioonijuht Silver Säga ütles, et Prisma toetab seda ideed kindlasti. „Meil on koostöölepingud paljude spordiklubide ning ujumiskeskustega Tallinnas, Narvas ning Tartus. Kui meie töötaja soovib nendest mõne teenuseid kasutada, kompenseerib Prisma Peremarket sellest kulust poole ehk 50%,“ märkis Säga, kelle sõnul ettevõttes usutakse, et spordikuludelt erisoodustusmaksu kaotamine võimaldaks väga paljudel just väiksematel ettevõtetel soodustada oma töötajate tervislikke eluviise. Ta lisas, et väiksema maksukoormuse puhul saaksid nad kompenseerida suuremat osa sportimisest tekkinud kuludest.