Alusetu maksehäire halvab äri

Aprillis lõpetas firma Mann Grupp OÜ lepingu Tele2 Eestiga. Viimane arve tasutud ja lepingu lõpetamise kinnitus Tele2-lt saadud, luges firma juhiabi Natalja Potaševa asja lõppenuks. Pool aastat hiljem oktoobris laekus aga ootamatult arve, kus Tele2 nõudis firmalt Mann Grupp OÜ 29,08 eurot.

Potaševa palus kontrollida võlateate esitamise õiguspärasust, sest arved on makstud ja leping firmaga aprillis lõpetatud. Nii algas pikk ja kurnav kirjavahetus, milles vaieldi selle üle, kas arve on tasutud või mitte.

Järgmises kirjas tõusis võlg juba 41,42 euroni. Mille alusel arve esitati, ei selgitatud. Lakooniliselt märgiti kirjas, et viimane arve on Mann Grupil tasumata. Potaševa ei jätnud jonni ja küsis taas: „Palume edastada meile andmed, mis teenuse eest oli edastatud see arve? Me pole tellinud ega kasutanud rohkem teie ettevõtte teenuseid.“

Vastukäiguna pani raamatupidaja Darvelidi vastu aga registrisse üles maksehäire tasumata teenuse eest summas 653 eurot ja 28 senti.

Ühest küljest on raamatupidajal nõue alusetu, sest osapoolte vahel käib vaidlus osutatud teenuse üle. Teisalt on raamatupidajal õigus oma osutatud teenuse eest raha nõuda.

Hoolimata osapoolte vahelisest vaidlusest on Darvelidi firma häbipostis. Sellest sai rootslane aga teada alles siis, kui sideteenuse osutaja keeldus temaga lepingut sõlmimast.

Fotojäädvustus tuletas kohtumise meelde

Painavaks osutus ka maksehäire vaidlustamine. Darvelid käis koos juristiga Krediidiinfo kontoris, et selgitada välja, miks on firma kohta avaldatud maksehäire. Krediidiinfo juht Alar Jäger esialgu eitas kohtumist, kuid oli sunnitud seda hiljem tunnistama, sest rootslane oli kohtumise telefoniga fotole jäädvustanud ning lisaks pöördunud abipalvega Krediidiinfo emaettevõttesse Islandil. Jäger ütles, et kuna Darvelid pole järginud pretensioonide esitamise statuuti, ei saa Krediidiinfo midagi teha.

Jäger selgitas, et kui ettevõtte kohta on avaldatud maksehäireregistris valeinfo, on andmete sisestajal ehk Tiina Müürile kuuluval osaühingul Altilen kohustus need esimesel võimalusel parandada ja viia kooskõlla tegelikkusega.

Ka juhul, kui ettevõttel on olemas maksehäiret välistav kohtuotsus, tuleb parandused sisse viia sisestajal, mitte Krediidiinfol. Alles siis, kui andmete sisestaja ei täida hoolsusnõudeid mõistliku aja jooksul, peatab Krediidiinfo ise valeandmete avalikustamise esimesel võimalusel. Darvelidi firma seisab endiselt häbipostis.

Vastutus hajub

Jäger ütles, et andmete õigsuse kontroll lasub kliendil, mitte Krediidiinfol. „Põhimõte on selles, et maksehäire on võlg. Ja seda peab kinnitama ikkagi see, kes võla sisestab. Teisel poolel on loomulikult õigus protestida selle üle ja Krediidiinfo ei ole kohus, kes neid asju tuvastab, vaid sellisel juhul me peatame avalikustamise. See on see mehhanism, mis tasakaalustab tekkiva ebaõiglase või vale info levimise,“ selgitas Jäger.

Krediidiinfo enda sätestatud kord välistab nii vastutuse andmete õigsuse kui ka nende avaldamise tagajärgede eest. Andmekaitse inspektsiooni juhis märgib aga seevastu, et kui Krediidiinfo teenuse osutaja tegutseb iseseisva vastutava andmete töötlejana, siis ei saa ta ennast vabastada vastutusest andmete õigsuse eest. See on tema seadusest tulenev kohustus ning sellest ei saa vabaneda eraõiguslike lepingutega.

Jäger leiab, et kellelegi liiga pole tehtud. „Kuna see register on töötanud juba aastakümneid, siis mina julgeks väita, et kellelegi liiga me küll teinud ei ole. Kui ettevõtted on pöördunud, siis me oleme sellele reageerinud alati personaalselt. Kohtupraktika näitab, et Krediidiinfo ei ole kunagi kellelegi kahju teinud,“ kinnitas Jäger.

Konkurent kasutab sarnast skeemi

Krediidiinfo suurimad konkurendid kasutavad suures plaanis sama töömudelit.

Inforegistri turundusjuht Kristiina Zadin selgitas, et võlanõude avalikustamiseks peab olema nõue vähemalt 30 päeva üle maksetähtaja ning ei tohi olla vaidlustatud. Samas vastutab andmete õigsuse eest suures osas samuti klient. Nõude avalikustamiseks peab klient esitama alusdokumendid ja kliendileping ütleb, et andmed peavad olema tõesed, kontrollitud ja vaidlustamata.

Julianus Inkasso OÜ juhatuse esimees Ülar Maapalu kinnitas, et nende spetsialistid vaatavad võlateated üle. Ta selgitas, et Julianus Inkasso koos Aktiva Finantsi ja Castovanniga avaldavad maksehäired taust.ee andmebaasis.

Julianuse poliitika andmete avaldamisel on tema sõnul lihtne – andmeid ei avaldata, kui isik on oma võla ära maksnud, sõlminud maksekokkuleppe või kui võlanõue pole Julianuse spetsialistide hinnangul piisavalt selge ja vajab täpsustamist. See tagab Maapalu sõnul selle, et avaldatakse tõesti andmeid üksnes nende kohta, kellele mingil juhul ei tohiks krediiti anda.

„Inimestel ja firmadel võib ikka tekkida maksehäireid, kuid kui ta on suutnud need lahendada, siis on see positiivne,“ ütles Maapalu.