Skandaalne Väo liiklussõlm kolmandal katsel

Väo liiklussõlmes saavad kokku Tallinna–Narva maantee, Tallinna ringteele viiv Lagedi tee ja Laagna teelt Narva maanteele kulgev Rahu tee, mistõttu on tegu riigi ühe olulisema liiklussõlmega. Sõlme esimene detailplaneering algatati juba 2007. aastal. See kukkus läbi keskkonnamõjudega seotud põhjustel. Teine, Olerexi dikteerimisel toimunud katse põrus lõpuks liiklusohutuse, eriti talviste ohtude tõttu. Ka kolmas ja veel ahjusoe lahendus sisaldab Olerexi tanklat, kuid tankla nihkub kavandatava maadevahetuse õnnestumisel liiklussõlme keskmest eemale ja häirib seega vähem sõlme liiklust.

Neli aastat tagasi kirjutasime Äripäevas, kuidas keset Tallinna üht tuiksoont hakkab troonima Olerex, kes on enda huvidest lähtuvalt tellinud kahe rahvusvahelise põhimaantee ristumisele rajatava uue liiklussõlme ehitusprojekti. Kui toona teema tõstatudes ei tunnistanud maanteeamet ja Tallinna linnaametnikud, et Olerexi huvidele on ohvriks toodud koguni liiklusohutus, rääkimata liiklemise mugavusest, siis umbes aasta hiljem 2013. aasta alguses maanteeameti uue peadirektori Aivo Adamsoni käe all teatas maanteeamet siiski ootamatult, et asi peatatakse ja tuleb uus lahendus. Põhjenduseks toodi avastus, et üks rampidest oleks talvisel ajal oma kalde tõttu osutunud selliseks, kust veokid enne ringteed peatudes enam liikuma ei saa.

Nüüd, omakorda kolm aastat hiljem, on maanteeametnikud juba oluliselt avatumad ning maanteeameti peadirektori asetäitja ehituse ja arengu alal Kaupo Sirk nendib, et eelmine lahendus lähtus eelkõige Olerexi huvidest. „Otsustasime, et nendel Ameerika mägedel liiklemine on ohtlik ja paneme asja seisma. Selge see, et eelmine lahendus oli parim Olerexile, kuid kahe rahvusvahelise põhimaantee ristumiskoht peab lähtuma ikka transiitliikluse vajadustest, mitte ühe arendaja huvidest,“ ütleb Sirk nüüd. Ta ei oska küll selgitada, miks Olerex üldse dikteerima lasti, kuid nendib, et ka tema isiklikult pole kogu minevikuga rahul. Sirk toonitab, et maanteeamet on oma hoiakuid kõvasti muutnud. Näiteks räägib ta, et nüüd – uue lahenduse puhul – ei hakanud maanteeamet Olerexiga enne üldse rääkimagi, kui ametil oli lauale panna oma lahendus, mis oli juba ka Tallinna linnaga kooskõlastatud. „Ehk siis rõhk oli nüüd hoopis mujal – enne mõistlik lahendus ja seejärel kokkuleppe otsimine maaomanikuga,“ kinnitab Sirk.

Maanteeameti asejuht Sirk nendib, et Olerexi maatüki sundvõõrandamine oleks riigile praegusest lahendusest kahjulikum. Esiteks võtaks see Sirgi sõnul taas aastaid aega ja teiseks on Olerexi maatüki väärtus kümmekonna aastaga tõusnud selliseks, et kui kümme aastat tagasi küsis Olerex oma maa eest maanteeameti hinnangu umbes neljakordset turuhinda, siis nüüdseks ongi maatüki väärtus selle Olerexi toona küsitud maksumuse lähedal ning Olerexil võib olla samuti hoopis uus nägemus sellest, mis hinnaga ta on nõus maast loobuma.

Praeguse lahenduse kohta ütleb Sirk, et tegemist on win-win (kõik võidavad) olukorraga, mille tulemusel saavad osapooled edaspidi vaidlemise asemel keskenduda oma põhitegevusele. Küll aga sõltub maadevahetuse vormistamine valitsusest, kes peab kõik maadevahetused kinnitama. Lähikuudel tehakse maadele uued hindamised ning siis ongi pall juba valitsuse käes. Juhul, kui maade vahetamine ei õnnestu, ongi Sirgi sõnul järel vaid Olerexi maa sundvõõrandamise variant.

Väo liiklussõlme ehitamine läheb maksma hinnanguliselt 20 miljoni eurot, millest lõviosa kaetakse Euroopa Liidu rahaga ja umbes 20–25% panustab Eesti riik.