Narva mõjuvõimas poliitik pääses karistusest

Maa- ja ringkonnakohus leidsid süüdimõistvat otsust tehes, et Ovsjannikov mõjutas Narva linna linnavara- ja majandusameti ametnikke riigihangete korraldamisel ja hankemenetlusse kutsutavate ettevõtjate ringi määramisel ning mõjutamise vahendiks oli valdavalt ähvardamine ebameeldiva tööalase tagajärjega, sealhulgas vallandamine.

Riigikohtu kriminaalkolleegium otsustas aga, et riigihangete seaduse mõttes oli tollal volikogu rahanduskomisjoni juhtinud Ovsjannikov kõrvaline isik. Seega ei saanud kolleegiumi hinnangul tema tegevus olla keelatud või ebaseaduslik riigihangete seaduse rikkumise tõttu ning Ovsjannikov ei andnud süüdistuses kirjeldatud korraldusi ega mõjutanud ametnikke oma ametialase pädevuse raames.

Eeltoodust tulenevalt kohaldasid kohtud ebaõigesti materiaalõigust, tunnistades Ovsjannikovi süüdi mõjuvõimuga kauplemises, ja süüdistatav tuleb selles süüdistuses õigeks mõista.

Äripäev on korduvalt kirjutanud, et Narvas oli aastaid tagasi avalik saladus, kuidas linna tellitavaid lihthankeid tegi ainult teatud seltskond ja väljaspool seda ringi olevad ettevõtjad ei pääsenud hangetel osalema.

Nii on paar kohalikku ettevõtjat kirjeldanud ka selle skeemi toimimist. Kui keegi nn süsteemiväline firma juhtus odavaima pakkumise tegema, siis sunniti teda see tagasi võtma või öeldi, et nüüd oled meile kümme protsenti hanke hinnast võlgu. Ehk kui keegi soovis pirukast osa saada, tuli tal „katust“ maksta. Samuti kirjeldati, kuidas ühe skeemis osalenud ettevõtte omanik kiitles juba linnaeelarve koostamise ajal, et ta hakkab järgmisel aastal linnas seda ja toda ehitama ning töötajaid on juurde vaja.

Kaitsepolitsei uurimise tulemusel võeti 2011. aasta suvel kuni kuueks kuuks vahi alla keskerakondlasest linnavolikogu tollane rahanduskomisjoni esimees Ovsjannikov ning kohaliku ehitusfirma Apest Grupp omanik Gennadi Fanfora.

Süüdistuse järgi lõi Ovsjannikov aastatel 2008–2011 Narvas olukorra, kus ehitusettevõtetel oli võimalik linnavalitsuse rahastatavaid ehitus- või remonttöid teha vaid tingimusel, et ettevõtjad tasusid Ovsjannikovile või temaga ühiselt tegutsenud ettevõtjale erinevatel varjatud viisidel kümme protsenti linnavalitsusega sõlmitud töövõtulepingute maksumustest. Raha maksmisega nõustunud ettevõtted lülitati hankekutsete saajate nimekirja ning seejärel tagati konkurentsi kahjustavate kokkulepete või hanketingimustega manipuleerimise abil pakkujatele hankevõit.