• OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
  • OMX Baltic0,04%314,57
  • OMX Riga−0,29%942,05
  • OMX Tallinn−0,02%2 147,37
  • OMX Vilnius0,14%1 508,78
  • S&P 5000,43%7 674,37
  • DOW 300,98%53 277,01
  • Nasdaq 0,43%26 180,46
  • FTSE 1000,64%10 816,56
  • Nikkei 225−0,3%66 016,36
  • CMC Crypto 2000,00%0,00
  • USD/EUR0,00%0,86
  • GBP/EUR0,00%1,17
  • EUR/RUB0,00%96,64
Laupäeval Pariisis 195 riigi osalusel sündinud kliimalepe on märk nii ettevõtjatele kui ka poliitikategijatele, et maailm liigub puhtama ja säästlikuma energia poole.
Estonia põlevkivikaevandus
  • Estonia põlevkivikaevandus
  • Foto: Veiko Tõkman
"Ma arvan, et kõik meie kuus saadikut peavad palju rohkem ja radikaalsemalt Eesti Energia ja Eesti põlevkivi oma turjalt minema raputama ja võtma selles küsimuses hoopis teise seisukoha, kui seni on olnud," kommenteeris Euroopa Parlamendi saadik Indrek Tarand Pariisi kliimaleppe mõju Eestile, viidates Eesti saadikute aktiivsele lobitööle umbes aasta tagasi Eesti põlevkividiisli turustamise toetuseks Euroopas.
Pariisi kliimalepe
Läheb kaugemale kui varasemad kliimalepingud.
Ei sisalda kohustuslikke kärpeid, kuid kohustab pea igat riiki iga viie aasta tagant aru andma, millega panustatakse heitmete vähendamisse.
Ambitsioon on hoida kliima soojenemine allpool 2 kraadi taset võrreldes tööstusrevolutsiooni eelse tasemega ning sihtida pigem 1,5 kraadi piiri.
Ei ole siduv eesmärk, kuid eeldab sügavamaid kärpeid kui need, mis riigid praegu on välja pakkunud.Arenenud riigid aitavad arenevaid riike rahaliselt - siht on mobiliseerida selleks ühiselt aastani 2025 igal aastal 100 miljardit dollarit.
Kokkulepe ei jõustu enne 2020. aastat ning jõustumiseks peavad selle ratifitseerima vähemalt 55 osapoolt, kelle arvele langeb vähemalt 55% kliima soojenemist põhjustavatest heitmetest maailmas.2015. aasta on rekordiliselt soe aasta, tööstusrevolutsioonieelse ajaga võrreldes on kliima esmakordselt juba 1 kraadi võrra soojenenud.
Taastuvenergeetika arendamise ja elektritootmise korraldamisega tegeleva Nelja Energia üks omanikke Jüri Mõis arvas, et pikas perspektiivis tähendab Pariisi kliimalepe põlevkivienergeetika lõppu. Seda ei eita ka keskkonnaminister Marko Pomerants.
Pomerants: meie energiasektor tuleb ümber korraldada
Enefit280 õli ja elektri koostootmistehnoloogia on Sutteri kinnitusel efektiivsem ja keskkonnasõbralikum kui eelmise põlvkonna tehnoloogial põhinevad õlitehased. "Tulevikuinvesteeringuteks annab lisaks kliimaeesmärkidele olulisi signaale ka turg. Hinnad on aga praegu madalseisus," lausus ta.
Eesti Energia kiivrid Auvere elektrijaamas.
  • Eesti Energia kiivrid Auvere elektrijaamas.
  • Foto: Raul Mee
Pomerants nentis, et kindlasti mõjutab suundumus fossiilkütuste kasutamise globaalseks vähendamiseks ka põlevkiviõli võimet leida endale turul koht. "Sektorit tuleb arendada selliselt, et suudetakse pakkuda toodet, millele on maailmas nõudlus ja mille eest makstakse mõistlikku hinda," ütles Pomerants. Ta viitas ministeeriumis koostamisel olevale kliimapoliitika visioonidokumendile ja põlevkivi arengukavadele, kus tuleb pikemas perspektiivis otsustada põlevkivi roll Eestis. 
Päikesepaneelide tootja: riigi sõnad ja teod ei kattu
Päikesepaneelide tootja Naps Solar Estonia juht ja päikeseenergia assotsiatsiooni juhatuse liige Ander Pukk leiab, et Eestis pole riigi sõnad ja teod taastuvenergia teemadel käsikäes käinud.  "Pigem vastupidi. Euroopas tõstetakse kätt, räägitakse ühte juttu, aga siin Eestis tehakse teistmoodi, kui on lubatud. Mujal maailmas on taastuvenergeetikasse tehtud investeeringute maht ületanud traditsioonilisse energeetikasse investeeritut," rääkis Pukk. "Üheselt mõistetavat ja lihtsat reeglistikku valdkonna kiiremaks arenguks pole Eestis sündinud ja see on ka üks põhjustest, miks meil on investeeringute tase palju madalam."
Põlevkivienergeetika eelistamine on Puki sõnul mõistetav, sest sellega on seotud palju inimesi, kes võivad töötuks jääda. Küll aga on Eesti huvides energialiikide rohkus, hajutatud energia tootmine ja kaalutletud areng suunas, kuhu kogu maailm praegu liigub. "Loomulikult ei oota keegi, et paneme kohe elektrijaamad Narvas kinni ja laseme töötajad lahti. See peab toimuma mõistliku arengu käigus, aga Eesti ei ole siiani suunda sinnapoole võtnud, vaid ehitatakse Auvere elektrijaama."
Naps Solari enda üks peamistest turgudest on Eesti, nii mõjutavad ettevõtet enim just Eesti valitsuse sammud. "Väga suur hulk inimesi võitleb selle nimel, et pisitootjatel võrguga liitumine lihtne oleks ja nad oma toodetud energia eest õiglast hinda saaksid, aga see ei ole teps mitte kerge," tõi Pukk välja. "Sellest on palju räägitud, aga ministeeriumite tasandil probleemi ei teadvustata."
Päikesepaneelide tootmine Naps Solar Estonia OÜs.
  • Päikesepaneelide tootmine Naps Solar Estonia OÜs.
Rahaline mõõde
16,5 triljoni dollari ulatuses radikaalseid muutusi energiapoliitikas ning investeeringuid taastuvenergeetikasse ja energia kokkuhoidu aastani 2030 eeldavad Pariisis esitatud ettepanekud Rahvusvahelise Energia Agentuuri hinnangul.
Tarvis heitmete vähendamist ka transpordis
Taastuvenergia koja juhi Rene Tammisti sõnul tuleb Eestis 87% heitmetest energiamajandusest, sealhulgas transpordisektorist, kus heitmete vähendamiseks oleks suur potentsiaal. Praegu on Eesti näiteks taastuvkütuste kasutamiselt transpordis ELis viimasel kohal. 
Minister Pomerants ei vaidle siin vastu - riik on käivitanud finantseerimisprogrammid, mis on suunatud energiaefektiivsuse ja ressursikasutuse parandamiseks. Samuti kodumaiste taastuvate kütuste kasutamiseks. Võimalusi tuleb otsida heitmete vähendamiseks transpordis - saastamisele peab tekkima õiglane hind.
Tammist kiirustab takka. Küsimus on, kui kiiresti ja uuenduslikult me soovime nende sihtide poole pürgida ning millistena näeme võimalusi nendest globaalsetest muutustest kasu saada. "Keskkonnatehnoloogiad on ülikiire kasvu valdkond ning läbimõeldud riiklik lähenemine partnerluses erasektoriga aitaks ka Eestil sellest osa saada. Võiksime olla esimeste hulgas nagu 1990. aastate keskel, kui suutsime teisi ennetada IT vallas."

Seotud lood

Uudised
  • 12.01.16, 15:30
Eestis on aeg arutada kliimaleppe mõju maksudele
Mullu detsembris Pariisis saavutatud kliimaleppe mõju ulatub energeetika ja tööstussektorist ka riikide maksupoliitikasse, selgitas Maailma Energeetikanõukogu Euroopa piirkonna juht Einari Kisel.
Uudised
  • 19.01.16, 15:00
Parts ei mõista praegust hüsteeriat
„See polnud mitte ainult õige otsus, vaid see oli absoluutselt õige otsus,“ ütles endine majandusminister Juhan Parts Auvere elektrijaama ehitamise mõttekust kommenteerides.
Uudised
  • 04.10.16, 14:30
Pariisi kliimaleppele roheline tuli
Euroopa Parlament kiitis täna heaks läinud aasta lõpus Pariisis ÜRO egiidi all sõlmitud kliimaleppe ratifitseerimise Euroopa Liidu 28 liikmesriigi poolt, mis võimaldab sellel jõustuda.
  • ST
Sisuturundus
  • 20.08.26, 11:00
Kui valmis on Eesti sillad ja teed võimalikuks kriisiks?
Kui kiiresti jõuaksid liitlasväed ja nende tehnika vajadusel Eestisse ning siin ühest piirkonnast teise? Mis juhtub aga siis, kui mõni oluline sild või teelõik langeb rivist välja? Need ei ole enam lihtsalt küsimused peas või paberil, vaid osa Eesti julgeolekust ja kriisivalmidusest.

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

71.1%
17.5%
11.4%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele