Riigiasutused kiidavad tööandjatele takka

Laias laastus on selle suunaga nõus ka KredExi juht Lehar Kütt, kes meenutas, et midagi sellist ei ole pikka aega tehtud. „Viimane kord tehti seda ca 15 aastat tagasi, kui EAS pandi kokku mitmest sihtasutusest, KredEx on pandud kokku kolmest eri sihtasutusest. Peale seda on need organisatsioonid välisrahade toel natuke omasoodu arenenud,“ rääkis Kütt.

Küll aga leidis ta, et tööandjate avaldus kukkus välja natuke lihtsustatult, sest lihtsalt liitmine ei pruugi anda soovitud efekti. „Võib-olla tuleks osa funktsioone ühest kohast teise tõsta, võib-olla annab paremat efekti selle ettevõtjaga suhtluse poole ühtlustamine. Seal on nii palju võimalusi, see liitmine on ainult üks võimalustest,“ ütles Kütt ja rõhutas, et tööandjate suund on kindlasti õige.

Tema hinnangul kõigepealt paika panna eesmärk, mida ettevõtjad ja riik soovivad ning hakata sellest lähtuvalt struktuuri üle vaatama. „Võib-olla mingeid asju, mis meil praegu on, ei ole tulevikus enam vaja, need muutuvad ebaotstarbekaks. Ma vaataks seda puhtalt lehelt,“ sõnas Kütt. Samuti tuleks tema meelest silmas pidada, milliseid vahendeid on kasutada. „Vaadates riigi eelarvelisi vahendeid, siis tõenäoliselt otsetoetuste maksmine riigi vahenditest ei saaks pikas perspektiivis jätkuda,“ ütles ta.

Laual ettevõtlusagentuuri loomine

Kütiga nõustus Tomberg, märkides, et tuleks mõelda, mis funktsioone praegu täidetakse, sest EAS, KredEx ja Arengufond tegelevad kolme peale nii toetustega, annavad välja laene ja käendusi kui tegelevad ka ettevõtetesse investeerimisega. Tema sõnul tuleks koos majandusministeeriumiga selgelt defineerida, milliseid eesmärke on vaja täita, ning leida lahendus. „Me oleme seda nimetanud ka võimaliku ettevõtlusagentuuri loomiseks. Me peame mõtlema selles suunas, kuidas ettevõtjatel oleks lihtne neid taotlusi esitleda ja suhelda ühe organisatsiooniga, selle asemel, et tegeleda mitme erineva tugistruktuuriga,“ rääkis ta.

Loodava organisatsiooni vastutusalasse võiks tööandjate hinnangul tuua ka need ettevõtete ja ettevõtlikkusega seotud meetmed ja tegevused, mis toimivad ministeeriumite, ülikoolide või muude asutuste kaudu. Sama asutuse ülesandeks oleks ka teadusraha, eriti rakendusuuringuteks mõeldud vahendite kasutamine ettevõtluse konkurentsivõime tõstmiseks.

Tomberg tõdes, et tema on tõsiselt murelik selle pärast, et teaduse rahastamine Euroopa Liidu fondide kaudu on suunatud eelkõige ülikoolide ja teadusasutuste ülevalhoidmisele. „Aga suurt eesmärki, mis on meie teadusarengukavasse sisse kirjutatud, et ülikooliõpe peab lähenema ettevõtluse ja ühiskonna vajadustele, seda ma kahjuks ei näe,“ ütles EASi juht.

Tegevusalad erinevad