Paet: Estonian Air mingu Euroopa Komisjoni vastu kohtusse

Paet lisas, et lennukid võivad edasi lennata. „See pole ju otsus, et firma peab oma tegevuse lõpetama. See otsus ütleks, et riigiabi tuleb tagasi maksta. Estonian Airil poleks ilmselt seda raha tagasi maksta, aga midagi ei pea juhtuma ühe tunni või päevaga. Arvestades, et tegemist on riigile kuuluva ettevõttega, mille puhul riik on ka nüüd öelnud, et kõik piletid makstakse vajadusel kinni, on ju suured kulud nagunii peal. Ühe tunniga ei pea kõik läbi saama.“

See, kas ja millal lennukid seiskuvad, on Paeti sõnul lennufirma ja tema omaniku otsustada. Ta tõi näiteks lennufirma Avies pankrotiprotsessi, mis käib juba mitu kuud, aga iga päev lendavad lennukid Kärdlasse ja Kuressaarde.

„Neid asju tuleks ajada ilma suuremate vapustustega, mitte et reedel räägivad kõik apokalüptilisest laupäevast, mille järel ei tea keegi, kuidas on esmaspäeval lennuliiklus korraldatud. Ei peaks olema sellist ebakindlust ja ebamäärast summat, mille ulatuses riik peaks veel pileteid kompenseerima hakkama,“ ütles ta.

Raputab tuhka Partsi pähe

Paet, kes oli välisminister Reformierakonna valitsuses ajal, mil riik Estonian Airi 130 miljonit eurot süstis, leiab ka tagantjärele, et see oli igati õige otsus. Kõik, mis puudutab aga asjaajamist Euroopa Komisjoniga, kellelt riigiabi andmiseks luba küsimata jäeti, oli Paeti sõnul majandusministeeriumi rida. Majandusminister oli toona Juhan Parts.

„See oli nende otsene ülesanne. Valitsus tegi vaid põhimõttelise otsuse. Ma hindan selle ka praegu sisuliselt õigeks otsuseks,“ sõnas Paet.

Riigiabi reeglid ajast ja arust

Paet ei nõustu, et riigiabiga sai Estonian Air Euroopas ebaausa konkurentsieelise.

„Kelle ees sai Estonian Air ebaausa konkurentsieelise? Milline lennufirma on jäänud selle pärast Eestisse lendamata? Ükski pole jäänud. Eelisest saaks rääkida siis, kui oleks üldse mingi konkurents. Meil seda ju pole. Tallinnast ei saa kunagi ei Frankfurti ega Helsingit.“

Paet leiab, et Euroopa Komisjonist tuleva otsuse valguses tuleks muuta Euroopa Liidu riigiabi reegleid. „Kas need on üldse adekvaatsed? Selle õigusruumi eeldus on, et turg toimib igal pool Euroopas võrdselt, aga tegelikult ju ei toimi. See toimib vaid suurtes lennujaamades keset Euroopat, aga mitte Euroopa ääremaades. Reisilennundus on ju ühistransport. Kõikides teistes transpordiliikides lubatakse ju riiklikke dotatsioone, sest tavakonkurents ei toimi, olgu see siis bussi- või rongiliiklus.“