- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
- OMX Baltic−0,05%314,25
- OMX Riga−0,1%943,87
- OMX Tallinn−0,04%2 146,84
- OMX Vilnius−0,12%1 504,79
- S&P 5000,43%7 674,37
- DOW 300,98%53 277,01
- Nasdaq 0,43%26 180,46
- FTSE 1000,03%10 819,82
- Nikkei 225−0,74%65 528,09
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%97,17
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Sester lubab ettevõtjatele selgust lähinädalatel
PANE TÄHELE
Mis iseloomustab teenuse osutamise lepingut?
Käsundus- ja töövõtuleping on teenuse osutamise lepingud, mida reguleerib võlaõigusseadus. Käsunduslepinguga kohustub käsundisaaja vastavalt lepingule osutama käsundiandjale teenuseid ehk täitma käsundi. Käsundiandja aga maksma talle selle eest tasu, kui selles on kokku lepitud.
Töövõtulepinguga kohustub töövõtja valmistama või muutma asja või saavutama teenuse osutamisega muu kokkulepitud tulemuse (töö), tellija aga maksma selle eest tasu.
Erinevalt töötajast, kes teeb tööd tööandja juhtimise ja kontrolli all, tegutseb käsundisaaja või töövõtja iseseisvalt ja omal riisikol. Just käsundisaaja või töövõtja tegevuse iseseisvuse määr eristab käsundus- või töövõtusuhet töösuhtest.
Ettevõtja (käsundisaaja või töövõtja) riskid võrreldes palgatöötajaga seisnevad näiteks selles, et ettevõtja:muretseb ise töövahendid (seadmed, side, kontor, arvuti)hoolitseb ise oma töövoo leidmise eestsaab tasu ainult kvaliteetse töö eest ja parandab vead üldjuhul oma vahendite arvelannab ja tagab tööle garantiikoolitab ja sertifitseerib ennast isehoolitseb ise raamatupidamise ja personali eestkatab tööseisaku kulud, nt kui projekt peatataksekatab ise puhkusetasu ja haiguspäevade kuludmaksab ise oma hüvede eestei saa koondamistasu ega oma muid töötaja õigusi
Allikas: maksu- ja tolliamet
Maksu- ja tolliamet on taolise juhendi juba teenusmajanduskoja ettepanekul välja töötanud.
Järgneb intervjuu rahandusminister Sven Sesteriga.
Mis olid olulisimad asjad, mida arutasite eile ettevõtlusorganisatsioonidega ümarlaual, mida otsustati ja mis saab edasi?
Laua taga olid tööandjate keskliit, kaubandus-tööstuskoda, EVEA ja teenusmajanduse koda, lisaks maksu-ja tolliameti esindajad koos peadirektoriga. Kokkusaamise eesmärk oli selgelt tunnetada, mida ühel või teisel teemal arvavad ettevõtlusorganisatsioonid, kes tegelikult esindavad sadu, kui mitte tuhandeid ettevõtjaid. Kolm teemat olid laual.
Üks teema oli töösuhte või muu aktiivse tulu teenimise maskeerimine kapitalitulu vormi taha, teistpidi öeldes, et on tööleping, aga vorm on ettevõtluse käigus nn näiliku teenuse osutamine töösuhte varjamiseks.
Teine teema oli aktiivse ja passiivse tulu eristamine just olukorras, kus tulu saaja on üheaegselt nii aktiivses vormis, ta on töötaja, aga ka samal ajal passiivses vormis, on osaluse omanik. Sel puhul väljamaksed palk versus dividendid.
Kolmas teema oli nn laisk raha, dividendide maksustamise atraktiivsemaks muutmine küpsetele firmadele.
Ühiselt tõdeti, et juhendist, mille on maksuamet tänaseks avalikult esitanud, peaksid kõik osapooled ühtemoodi aru saama. Ka rahandusministeerium teeb lähitulevikus põhjalikuma juhendi. Sellise juhendi olemasolu annab selgelt arusaama, kuidas seadusandja näeb ühe või teise seaduse rakendumist ja tegutsemisviisi.
Organisatsioonid andsid eile ka selged sisendid, kuidas nemad näeksid seda, milliseid kriteeriume peaks juhend sisaldama, kui me räägime nn näiliku teenuse osutamisest. Lähinädalatel saame sellise juhendi, mida ettevõtjatele näidata.
Mis puudutab dividendide maksustamise atraktiivsemaks muutmist, siis kõik organisatsioonid nentisid, et iseenesest on maksude vähendamine alati positiivne. Organisatsioonide sees oli ka mingil määral eriarvamusi. Tööstus-kaubanduskoja esindaja ütles, et tema kogemus on näidanud seda, et erinevate maksude vähendamisega on üldjuhul kaasnenud mingite muude maksude tõusmine. Ta nentis, et selles on oma riskikoht. Aga näiteks teenusmajanduse koda oli väga positiivne, ütles, et selline laisa raha turuletoomine võimaliku atraktiivsuse suurendamise näol oleks väga positiivne. Siin me ei jõudnud eraldi mingitele kokkulepetele, see ei olnud ka eesmärk.
Kas ettevõtlusorganisatsioonidel oli konkreetseid ettepanekuid?
Hetkel kuum
Jah, olid väga konkreetsed ettepanekud, kuidas võimalikku teenuslepingut ja võimalikku töösuhet eristada. Peab olema selgelt fikseeritav, alates sellest, et kui on teenuse osutamine, siis sel juhul peab muretsema töövahendid teenuse osutaja ise, kuni selleni välja, et suvepäevad peaks maksma ise. See on kuldaväärt informatsioon ja kõike seda võtame arvesse juhendi väljatöötamisel.
Kas seadusandja ei tahaks kaaluda korralikku töö- ja maksureformi, mis puudutab tööjõumaksude muutmist, sotsiaalmaksule lae seadmist, maksupõranda kehtestamist?
Lõpuks muudatused koosnevadki erinevatest väikestest muudatustest, mis kokku annavad suuri muudatusi. Eile oli ka laua peal sotsiaalmaksu lae teema. See teema oli üleval ka koalitsiooniläbirääkimistel pool aastat tagasi. Sel hetkel olid kõik koalitsioonipartnerid sunnitud tegema oma ideedes teatud järeleandmisi, näiteks 2protsendilise sotsiaalmaksu langetamise asemel on 1 protsent. Sotsiaalmaksu lae kehtestamise olime sunnitud tagasi võtma, kuna lihtsalt kõik maksab reaalselt raha igapäevases riigieelarve kontekstis.
Me leppisime selles kokku, et teeme lähitulevikus fiskaalpoliitika teemal eraldi kohtumisi ettevõtjatega, kuna see ei olnud algul põhipäevakorrapunktina laual.
Millal võiksid hakata muudatused kehtima?
Iga muudatuse puhul peavad valmis olema kõik osapooled. Kindlasti on väga oluline ka see, et kui tegemist on seadusandliku muudatusega, peab olema parlamendi enamus nõus ühe või teise muudatusega.
Liigume selles tempos, et kõigepealt analüüs, analüüsist tulenev kulude-tulude prognoos ja sealt pealt võimalikud läbirääkimised, ja kui läbirääkimised jõuavad positiivse tulemuseni, siis sealt edasi juba konkreetne seadusandlik menetlus.
Seotud lood
Tugevad vihmasajud toovad aina sagedamini kaasa olukordi, kus linnatänavad muutuvad minutitega jõgedeks, ristmikud seisavad vee all ning sademevesi koormab üle kogu taristu. Üleujutusi seostatakse enamasti erakordsete ilmaoludega, ent probleemi tegelik põhjus peitub linnade ülesehituses: järjest rohkem rajatakse kõvakattega pindu, kuid sademevee juhtimise süsteemid on ehitatud aastakümneid tagasi teistsuguseid tingimusi arvestades.
Enimloetud
1
2
4
5
Viimased uudised
Võlakirju saab märkida 8. septembrini
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
“Kogu Eesti põllumajanduse jaoks ülihea uudis”
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele