Iizit saadab paha poisi maine

Kuuldes, et neil on natuke pahade poiste maine, on ta väga üllatunud.

Mõne nädala eest käisid Igor Fedotov ja Mart Jesse koos lõunal. Esimene on kindlustusmaaklerite liidu juhatuse esimees ja teine kindlustusseltside liidu juht. Mehed arutasid maailmaasju, Jesse rääkis peatsest puhkusest. Mõlemad rõõmustasid kindlustusseaduse täpsustumise üle uuest aastast. Seda suurema üllatusena tuli Fedotovile Jesse rahanduskomisjonile saadetud ülikriitiline kiri, kus ta süüdistas poliitikuid sellise seaduse tegemises, mis tema hinnangul Iizit ja selle koostööpartnereid soosib. „Seda poleks ma Mardist küll oodanud!“ tõdeb Fedotov. 

Ta rõhutab, et kindlustusmaaklerid ja -seltsid pole tegelikult omavahel sõjas, kuigi väljapoole võib selline mulje jääda. Mart Jesse on tema meelest täitsa normaalne mees, oma asja eest väljas. „Me saame kindlustusseltsidega ise otse suheldes väga hästi läbi, tihtipeale tundub lihtsalt, et seltside liidul on oma agenda,“ sõnab Fedotov.

Sel aastal on toimunud Fedotovi kinnitusel Iizis suurpuhastus – loobutud on kõigest, mis pole seotud maaklertegevusega ning lisaks ostsid töötajad ettevõtte kõik osakud välja ehk toimus n-ö management buyout. Omanikeringist lahkusid veebruaris Tõnis Vilu ja Ando Kivilaid, kes olid olnud Iiziga pikalt seotud.

Tänavu juulis ühendas Iizi Group endaga senise tütarfirma Insurance Broker Services, juunis OÜ So In Time. Insurance Broker Services pakkus hulgimaaklerlusteenust, kuid nüüd Iizi loobus sellest. „See ei meeldinud väga kindlustusandjatele ja tekitas paksu verd. Ma ise polnud ka selle teenuse fänn, lõpetasime selle ära pärast buyout’i. Praegune ettevõtte tegevjuhtkond puhastab ka meie mainet seltside seas. Nüüd osutab Iizi teenuseid otse tänaval kliendile ja pankadele-liisingutele,“ rääkis Fedotov.

Äri nagu saja meetri jooks

Rääkides abstraktsest ja klientidele suhteliselt arusaamatust kindlustusmaaklerturust – vaid 20% inimestest teeb uuringu järgi vahet kindlustusseltsil ja -maakleril –, toob Fedotov ohtralt elulisi näiteid, võrreldes turgu spordiga. „Kui saja meetri jooksus on ainult üks inimene joone taga, tuleb ta esimeseks isegi siis, kui selle maa läbi longib. Kui neid on seitse tükki, nagu Eestis suuremaid kindlustusseltse, peavad kõik vormis olema. Käib kõva konkurents, hind ja pakkumised peavad olema head. Muidu klient ei vali sind.“

Ta jätkab: „Inimesed ei lähe ju uuesti poodi, kus on letil üks leib, üks sai ja üks piim. Ta tahab valikud ja neid omavahel võrrelda. Kindlustusmaakler pakub valikut, võrdleb pakkumisi ja annab veel soovituse ka. Soomes näiteks kindlustusmaakler eraisikutele üldse ei müü, inimestel puudub selline võrdlusmoment nagu meil Eestis. On tavaline, et soomlased pole kunagi elus kindlustust vahetanud.“

Kes peab meid pahadeks poisteks?

Seitsme aasta eest kirjutas Äripäev kahtlustusest, et OÜ Indium – Indrek Sooneste IT-firma, mis omab kümnendikku Iizist – on teinud Iizile usaldatud paroolidega ebaseaduslikult masspäringu Ergo liikluskindlustuse kliendiandmete kohta. Eesti Liikluskindlustuste Fond, kes rutiinse kontrolli käigus sobingu avastas, kahtlustas andmevargust. "Pärast päringu ilmsiks tulekut põhjendas Iizi juht Risto Rossar päringu tellimist sellega, et tal oli vaja seda infot Ergoga sõlmitud lepingu täitmiseks," teatas Ergo Kindlustuse juhatuse liige Sergei Vahnitski toona Äripäevale. Tema sõnul oli Iizi pikema jututa nõus Ergole tasuma ka 100 000kroonise leppetrahvi nimetatud rikkumise eest.

Ka Fedotov meenutab, et kunagi oli Izil Ergo kindlustusega kõva ragistamine, mis läks suhteliselt nugade peale. „Äripäevas oli tookord ka esilehel, kuidas Iizis on kõik pätid, kui polnud süüdistusi veel esitatudki. Siis uurimise käigus selgus, et tegelikult polnudki midagi. Täna guugeldades leiab muidugi, et Ergo süüdistas Iizit. Kui oled kõige suurem, siis sind armastatakse ja vihatakse,“ tõdeb ta.

„Ma olen täiesti kindel, et enamik meie konkurente ei salli Iizit. Me oleme kõikides liisingutes, nemad liisinguvara kindlustada ei saa, sest Iizi kindlustab ise kõik ära. Aga see on ju liisingufirmade otsus. Me oleme kandideerinud ja saanud koostöölepingud. Väiksemad maaklerid pole lihtsalt kandideerinud, mis ei tähenda, et nad peaksid kohe halvemad olema,“ lisab ta.

Fedotovit ärritab, kui visatakse üles süüdistusi, mille taga pole tõendeid. „Öeldakse, et oled pätt ja pead hakkama tõendama, et ikka ei ole,“ sõnas Fedotov. Ta rääkis, et Iizi ajalugu on olnud suhteliselt kirev, aasta alguses olid ettevõttes päris suured muudatused. Fedotov leiab, et organisatsioon on saanud palju puhtamaks ja paremaks. „Minu enda eesmärk on ikka kindlustusandjatega hästi läbi saada ja pakkuda parimat teenust. Kliendid räägivad pigem ikka ju halvast emotsioonist kui heast, eriti kindlustuse puhul. Kui näeme, et oleme kliendile liiga teinud, siis me ka hüvitame seda,“ ütles Fedotov.

Iizi lajatab enesekindlusega

Iizi ennustab tänavu kogu kindlustusturu kasvuks 7%, kuid enda firmale poole rohkem, sest nad on oma innovatsiooniga nii palju ees, et peavad teisi järele ootama.

„Me usume tänavu turuga võrreldes kahekordset kasvu ehk siis 14%. Oleme hakanud turundust süsteemselt tegema, see on väga palju tagasi toonud. Me ei saa reklaamida hinda, aga saame reklaamida teenust,“ rääkis Feodotov.

Ta ütleb, et nad on oma lahendustega seltsidest ees, tihtilugu ootavad nende järel. „Mõtleme kogu aeg, kuidas teha kogu protsess kliendile lihtsamaks, arusaadavaks. Standardsete kindlustuslepingute sõlmimine ei pea olema keeruline. Me suutsime esimestena teha sellise lahenduse, et sisestad autonumbri ja tulevad liikluskindlustuse pakkumised. Kindlustusel on alati kaks poolt: üks on lepingu sõlmimine, teine on hüvitise maksmine. Mõlemad peavad töötama. Vaatamata sellele, et teeme selle kliendile lihtsaks, on see ikkagi finantstoode. Kliendile tuleb selgitada, teda hoiatada. Et ei juhtuks nagu SMS-laenudega,“ rääkis ta.

Ta peab üheks Iizi edu võtmeks efektiivsust väikeste lepingutega, mille nad on suutnud automatiseerida. „Nii on võimalik olla kasumlik, kui keskmine liikluskindlustuse poliisimakse on 28 eurot ja sellest vahendustasu 2,8 eurot. Lisaks toob Iizi Eestisse rahvusvahelisi kindlustusfirmasid, mida kasutavad näiteks mägironijad.