Volinik: NordStream 2 ei vasta ELi eesmärkidele

Nii on voliniku sõnul selle projekti vastavus Euroopa Liidu energiastrateegiale väga tõsise kahtluse all.

Parlamendi saadikud rõhutasid samuti, et eraettevõtete majandushuvid peavad olema tasakaalus võimaliku laiema mõjuga naaberriikidele ja ELi huvidele.

"Arvestades praegust rahvusvahelist olukorda ja ELi eesmärki suurendada oma energiajulgeolekut, luua energialiit ning vähendada energiasõltuvust Venemaast, on NordStreami laiendamise plaan vastupidine nendele eesmärkidele. See annaks ka lisalöögi Ukrainale, sest arvestatav osa Venemaalt imporditud gaasist jõuab Euroopasse praegu läbi Ukraina," kommenteeris Eesti saadik Euroopa Parlamendis Urmas Paet.

"Energiajulgeoleku seisukohalt on oluline, et me mitmekesistaksime energiaallikaid- ja tarnijaid - suurendaksime taastuvenergia osakaalu ja looksime liikmesriikide vahele rohkem ühendusi, tagamaks sõltumatuse Vene gaasist," ütles europarlamendi liige Kaja Kallas. Eurosaadiku Tunne Kelami sõnul peab Euroopa Komisjon igasuguste eranditeta ellu viima kokkulepitud poliitikaid. 

Gazprom, EON, Engie, Royal Dutch Shell Plc, OMV AG ja BASF SE allkirjastasid septembris kokkuleppe NordStreami gaasitoru laiendamiseks aastaks 2019 110 miljardile kuupmeetrile aastas, mis kahekordistaks toru võimsuse ligi 30%-le Euroopa gaasituru vajadusest.

Gazpromi juht Aleksei Miller ütles teisipäeval Peterburis toimunud foorumil, et Euroopal ei ole Venemaa gaasile alternatiivi. Gazprom on aga tehniliselt võimeline tarneid Euroopale vajadusel kahekordistama.

Miller kinnitas ka, et erimeelsused Süüria konfliktis ei takista Venemaal ja Türgil jätkamast ettevalmistusi gaasitoru rajamiseks Türgi kaudu. Samas on tänaseks toru algselt kavandatud mahtu 50% võrra kärbitud. Aastaseks võimsuseks kavandatakse nüüd 32 miljardit kuupmeetrit gaasi, ütles Miller. Venemaa algne plaan oli transportida Turkish Stream torujuhtme kaudu 63 miljardit kuupmeetrit gaasi aastas.