"Pealtnägija" reastas suurimad metsaomanikud

Kui Eesti metsale tinglikult hinnasilt külge riputada, on selle väärtus jämedalt keskmise hinna alusel arvutades 5,5 miljardit eurot. On vähe teada fakt, et lausa pool sellest rikkusest kuulub erakätesse.

"Pealtnägija" konsultant oli Aarne Kask, staažikas metsaärimees, kes mõned aastad tagasi lõi innovatiivse rakenduse, millega maaomanikul on võimalik interaktiivselt kaardil vaadata, kes naabritest võiks tahta maad müüa või üürida. Programmi loomise idee sündis Kasel – nagu sellisel puhul ikka – isiklikust vajadusest.

„Kui ma tahan mingit maad osta ja näen, et minu enda maa on seal samas lähedal, siis ma näen seda kohe hetkega, nagu ma katastri sinna sisestan,“ selgitas Kask. „Kui ma tahan rentniku leida oma põllumaale, siis ma klikkan sinna maa peale, või naabermaa peale ja näitab ära, kes on seal harija. Kui ma tahan maad maha müüa, siis vaatan andmebaasist, kes on selle valla kõige suurem maaomanik.“

"Pealtnägijale" ei soovinud 63aastane Polli oma metsast rääkida, põhjendades, et isa õpetas teda rahaasjadest mitte kõnelema.

8. Rootsi erametsa omanikke ühendav ettevõte Södra

See firma omab Eestis 15 000 hektarit metsa. 1998. aastast Eestis tegutsevale rahvusvahelisele tegijagale kuulub veel 15 000 hektarit Lätis ja 10 000 hektarit Rootsis.

Södra on maailma mastaabis arvestatav tselluloositootja ja nende kolme vabrikusse läheb ka osa Eesti paberipuidust. Kuigi võiks arvata, et Eestis on odavam puit kui Skandinaavias, siis firma juhatuse liikme Claes Svenssoni sõnul see alati nii ei ole.

7. Ants Aidla ja Jüri ning Enn Külvik

Neile kuulub Tallinna linna jagu metsa ehk 16 000 hektarit.

Meestele kuuluv Lemeks Grupp koondab 22 tütar- ja sidusettevõtet, kus töötab ligi 700 inimest Eestis, Lätis, Prantsusmaal ja Suurbritannias. Gruppi kuulub nii metsamajandus-, puidutööstus- kui ka põllumajandusettevõtteid. Ainult e-kirja teel küsimustele vastav Aidla teatab, et nende kontsernis algab töö metsamajandamistest ning lõppeb saematerjalist näiteks aiamajade tegemisega. Ehk protsessis ollakse puu-idust kuni valmis produktini, ülejäägid lähevad graanuliteks. Kolmest omanikust üks on ka leitav Äripäeva rikaste edetabelis- Jüri Külviku varanduse väärtuseks hindab leht 49,9 miljonit eurot.

6. Dasos Capitali Luksemburgi fondid

Nad alustasid Eestis aktiivset kokkuostmist alles viis aastat tagasi. Luksemburgi fondidel on Eestis kolm firmat, millel on kokku 18 600 hektarit. Eesti firmade juhatusse kuulub Sami Veijalainen, kes teatab e-kirja vahendusel, et Dasos Capitaliga seotud fondide ja varade väärtus erinevates riikides on umbes 400 miljonit eurot. Omanikud on pensionifondid ja teised investorid. Et tegu on soliidse seltskonnaga, näitab, et nende seas on Euroopa Investeerimispank 60 miljoni euroga, kes enda aruandluses toob välja, et Eestisse jõudis sellest 3,6 miljonit.

„Nende investeerimise strateegia on üldiselt sedasi, et võtame mingi maailma suvalise koha, investeerime erinevate sihtsuunitlustega, fondidega. Ja tuleme sealt välja mingi viie või kümne aasta pärast. Ühesõnaga teevad exiti peale seda kui ostetud siin maad kokku,“ iseloomustas neid fonde Aarne Kask.

Dasose ja teiste kiirelt palju maad kokku ostnud investorite tegevus näitab, et Eestis kehtiv maaostupiirang tegelikult ei tööta. 2012. aastast kehtib seadus, mis ütleb, et korraga võib üle 10-hektarilise metsatüki osta ainult firma, mis on tegelenud maa- või metsa harimisega vähemalt kolm aastat. Sisuliselt oli selle sätte mõte vältida, et välismaa kapitalistid hulgi Eestit üles ei ostaks. Paraku täna need piirangud ei toimi, et kui see seadusandja mõte oli selles, et maa jääks eestlastele, siis selle seadusega see tagatud ei ole, nentis Andras Kaasik. Tema sõnul hiilitakse seadusest mööda sel kombel, et mõõdetakse kinnistuid väikemaks ja ostetakse ettevõtteid, kellel on olemas need load. „Ja täna on juba igal endast lugupidaval metsaettevõttel need load olemas,“ nentis Kaasik.

5. Roger Puit AS

Sellele ettevõttele kuulub metsa 19 000 hektarit ehk 1000 Tallinna lauluväljakut. Roger Puidu taga on Margus Meimer, kes alles juulis müüs 50 % oma firmast Graanul Investile. Tehingu väärtust ei ole Meimer nõus avalikustama, aga teatab, et müüki ajendas soov oma elutöö viljadest osa saada. Omakorda Graanul Investi taga on Äripäeva rikaste edetabeli 8. koha omanik Raul Kirjanen ja 12. koha mees Anders Anderson, kelle vara väärtuseks hinnatakse kokku 251,7 miljonit eurot. Ärihiiud tegelevad praegu aktiivselt metsa kokkuostuga- nii et pole imekspandav kui saate eetrissemineku ajal on nende valdused märkimisväärselt kasvanud.

4. OÜ Metsagrupp omanikud Urmas Rahnel ja Toomas Aab

Neile kuulub 28 000 hektarit. Mehed kinnitasid, et on metsaga süsteemselt tegelenud juba 18 aastat, kavatsevad maad jätkusuutlikult majandada ja müüa ei plaani. Kahe mehe varade väärtuseks hindab Äripäev 25,8 miljonit eurot.

3. Metsamaahalduse ja Põlluvara 36 000 hektariga.

Firma enamusaktsionär on mulgi miljonär Aivar Berzin, keda tuntakse Vestman Grupi suuromanikuna. Äripäeva hinnangul on Berzin Eesti rikaste edetabelis 28. kohal ja tema varade väärtus on 72,1 miljonit eurot. Berzin kaamera ette tulla ei soovi ja saadab asja kommenteerima Metsamaahalduse juhataja Taavi Raadiku, kellele kuulub firmast 20% ning kelle vara väärtuseks hindab Äripäev 14 miljonit eurot. Raadik jääb samas napisõnaliseks, märkides, et nii suure hulga metsa kokkuost on suure töö vili ega soovi ka hinnata metsa koguväärtust.

Hind ongi keeruline ja tundlik teema. Nagu ka firma nimi ütleb kuulub antud ettevõttele nii metsa- kui põllumaad. Kui võtta aluseks keskmine metsahektari hind 2500 eurot, saame Berzini, Raadiku ja partnerite metsamaa väärtuseks ligikaudu 43 miljonit eurot. Sellele lisandub põldude väärtus.

2. OÜ Tornator

Neile kuulub 52 000 hektarit ehk umbes poole Hiiumaa suurune lahmakas. Firma tagant leiame soomlased, kes hindavad endale Eestis kuuluva metsa ja maa väärtuseks ca 90 miljonit eurot.

Soome suuruselt kolmas metsaomanik Tornator OYJ lõi Eestis samanimelise tütarfirma seitse aastat tagasi. Lihtsalt öelda on emafirma taga 60% ulatuses läbi fondide soome pensionärid ja 40%-ga maailma üks suurim puidutööstuskontsern Stora Enso. Siinset turuhinda arvestades ollakse tuleviku suhtes vägagi optimistlikud.

Eesti ja Soome kõrval tegutseb Tornator ka Rumeenias. Kõigis maades on eesmärk laias laastus üks ja sama – kasvatada ja majandada metsa kohalikele metsalagentusfirmadele raieõiguste müümiseks

1. Eesti riik

Riigile kuulub 1,5 miljonit hektarit, sellest 1,1 miljonit metsa, mis on ca neli korda rohkem kui eelmised üheksa kohta kokku. Kurioosne detail on, et riigi osa suureneb, sest maad sõna otseses mõttes kasvab juurde! Aarne Kase rakendus näitab, et riigimaad on viimastel aastatel juurde tekkinud kokku sadu hektareid ja seda just veekogude äärealadel. Muutus on tingutud kahest faktorist. Esiteks maapind tõuseb ja madalad veealad kasvavad kinni. Ja teiseks kaarte on uute elektrooniliste vahenditega täpsustatud.