Äri algus teadus- ja loomelinnakus

Ülemiste City arendaja AS Technopolis Ülemiste kuulub Technopolise kontserni. Arendajal on rahvusvaheline kinnisvara­arenduse ja lisateenuste pakkumise kogemus – ettevõttel on lisaks Ülemistele linnakud Soome linnades Helsingist Ouluni ja Vene­maal Peterburis, Norra pealinnas ­Oslos ning Leedu pealinnas Vilniuses.

“Toetame ettevõtteid seminaride ja kontaktüritustega. Start-up-ettevõtteid oleme lisaks toetanud Ajujahi konkursil, seda võistluse algusest alates,” rääkis ASi Technopolis Ülemiste turundusjuht ja teenuste koordinaator Tõnis Pechter. Kõige tähtsamad üritused on Technopolis Business Breakfast ja Technopolis Business Meetup.

Linnaku plussideks on Pechteri sõnul terviklik keskkond koos lisateenustega, laienemisvõimalused ja lennujaama vahetu lähedus. “Meie asukad on enamasti suunatud rahvusvahelistele turgudele, mistõttu on lennujaama lähedus meie puhul suur ­eelis,” märkis Pechter.

Sünergiale ja innovaatiliste mõtete tekkele aitavad Jussi sõnul kaasa linnaku asukate regulaarsed kohtumised ning kogukonnasisene suhtus. “Usume, et meil on kõige terviklikum linnak – tervislik  segu, kus peafookus on loomeettevõtetel, kvaliteetsel meele­lahutusel ja vaimu edendamise võimalustel, mida täiendab ühiskondlik ja sotsiaalne pool MTÜde ja start-up’idega,” rääkis Juss.

Mõni kuu tagasi kirjutas Äripäev ­Muhu saarel alustanud ettevõttest OÜ Muhu Leib, mis laiendas tootmist mandrile ja valis pagaritöökojale sobivaks tootmiskohaks Tallinnas asuva Telliskivi Loomelinnaku.  

Muhu Leib OÜ juhatuse liige Martin ­Sepping rääkis, et ühel hetkel võeti ettevõttes vastu otsus, et  töökoda tuleb just loomelinnakusse või see jääb üldse tegemata. Sepping põhjendas, et tegelikult oli olukord üpris keeruline, sest linnaku ruumid ei olnud avalikul pakkumisel.“Telliskivi Loomelinnaku nõusse rääkimine võttis aega mitu kuud. Tuli teha lobitööd ja jätta endast mulje kui atraktiivsest ja linnakusse sobivast partnerist,” meenutas Sepping.

Tehnopark suurtoot­jaid vastu ei võta

Mõigu Tehnopark pakub ettevõtetele müügiks kas äritegevuseks sobilikku maad, mis on varustatud vajaliku taristuga, või siis valmishooneid, mida on võimalik kasutada üürilepingu alusel.

OÜ IK Investment Group juhatuse liige ja Mõigu Tehnopargi juht Jaan Keits märkis, et nende pargis ei ole kindlat fookust asukas­ettevõtete valikul. “Ainus piirang on asukoht,” ütles Tallinna–Tartu maantee kuuendal kilomeetril paikneva ettevõtte juht. 

“Meil pesitsevate ettevõtete tegevusalad on vägagi erinevad, palju on lihtsalt üürihooneid ja laomajandust,” selgitas Keits. “Meie puhul ongi suurim väärtus asukoht ja võimalus siin oma tegevust arendada,” lisas ta.

Üks kriteerium asukate valikul on Keitsi sõnul siiski see, et ettevõte ei tohiks olla suurtootja. “See vajaks palju ressursse ja eraldaks suuri koguseid jääkaineid,” põhjendas Keits. “Ehk põlevkivi ümbertöötlev tehas siia ei ­sobi,” lisas ta.

Millal on aeg pesalt lendu tõusta?

Tellis­kivi Loomelinnakus ei ole seatud ajalisi piiranguid, millal ettevõte peaks linnakust lahkuma. “See tähendab sisuliselt, et me ei ole kiirendi ega inkubaator,” märkis Juss. “Tihti võib aga  juhtuda siiski see, et ettevõte kasvab meie tiiva all nii hästi ja kiiresti, et tal on vaja suuremaid ruume, mida meil pole pakkuda,” rääkis Juss.

Ka Mõigu Tehnopark ei ole oma asukatele seadnud ajalisi piiranguid. “Pigem on iga huviline  teretulnud,” ütles Keits.

Linnak valib ise üürnikud

Telliskivi Loomelinnak on tegevjuhi ja asutaja Jaanus Jussi sõnul seisus, kus neil on võimalik valida koostööpartnereid. “Esimene eeldus on, et ettevõtte tegevusvaldkond haakuks meie linnakuga, selle olemuse ja väärtustega. Iga uus rentnik võiks ülejäänud asukatele midagi juurde anda,” ütles Juss.

Juss on enda sõnul sageli näinud rentnikevahelise sünergia teket, kuid see eeldab omavahelist suhtlust. “On naiivne loota, et ühes linnakus asumisest piisab, et tekiks kohe tugev äriline koostöö. On tekkinud ja tekib edas­pidigi, aga meie otseselt igapäevaselt ärikontakte ja müügidiile ei vahenda,” märkis ta.

Autor: Kairi Oja, kaasautor