Sooline võrdsus: mille üle võib Eesti uhkust tunda?

Maailmapanga uuringule Eesti analüüsi koostanud Eversheds Ots&Co partneri Rando Maisvee sõnul võivad naised Eestis seadustega üsnagi rahul olla, kuigi arenguruumi on. Maisvee lisas, et Eestil on kehtestamata kvoodid, mis määraksid naiste osakaalu ettevõtte juhatuses ja riigi juhtimises ning tõi näiteks Norra, kus peab nii ettevõtte juhatuses kui ka kohalike valimiste nimekirjas olema vähemalt 40% naisi. Maailmapanga uuringu andmetel on lisaks Norrale kehtestanud kvoodid naiste osalemiseks poliitikas veel 71 riiki ning ettevõtte juhatuses osalemiseks 8 riiki.

Tervelt 100 riigis kehtivad seadused, mis keelavad naistel töötada teatud ametikohtadel, esikohal on Venemaa, kus seadus keelab naistel töötada 456 erinevas ametis, järgnevad Kasahstan ja Valgevene, viimane on kahe aasta jooksul vähendanud selliste ametikohtade arvu 252-lt 182-le.

Uuringu järgi on ka palgalõhe suurem neis riikides, kus seadus loob takistusi naistel teatud töid teha. Maisvee ütles, et Eestis ei takista seadus naistel töökohta ega tööaega valida, v.a piirangud raseduse ja rinnaga toitmise ajal.

Maisvee sõnul võib Eesti uhkust tunda ka pika vanemapuhkuse üle. Nimelt selgus uurimusest, et vanemapuhkus on maailmas kõige vähem levinud puhkus, kõigest alla kolmandiku riikidest on selle kehtestanud. Ka tasustatud 140päevane emapuhkus Eestis on pikkuselt üle maailma keskmise (106 päeva).

Pensioniea võrdluses paistab silma Hiina, kus naistel on õigus täispensionile 50aastaselt (mehed 60), teises otsas aga Iirimaa, kus nii naistel kui meestel on õigus täismahus pensionile 68aastaselt.

Maisvee sõnul on Eesti kultuurikontekstis eriti raske mõista, et leidub riike, kus naistel ei ole meestega võrdset õigust pääseda internetti või kus seadus vabastab mehe vägistamise eest juhul, kui mees on nõus oma ohvriga abielluma.