Maksuvaba kodu muutub trendiks

Maksuamet pikemat piitsa ei ihale

„Probleem on märkimisväärne,“ ütles Veermäe. Samas see, et maksuametil jäävad mõnikord nende hinnatud maksukahju ettevõtjatelt saamata, ei tähenda tema arvates, et maksuametil on petturite kättesaamiseks liiga lühikesed käed. Vastupidi, probleemi lahendusena ei näe Veermäe mitte seaduste karmistamist ja pikema piitsa hankimist, vaid hoopiski inimeste õigustundele rõhumist. „Tegu on suhtumise probleemiga. Mis riigis me siis lõppude lõpuks elada tahame?“ küsis Veermäe, lisades, et kui ühiskonnas ollakse mingites raamides kokku leppinud, siis võiks ka kokku leppida, et järgime neid, mitte ei otsi võimalusi raamidest mööda minna.

Sellele aitaks Veermäe sõnul kaasa teavitustöö tegemine. „Usun siiralt, et kui inimesed, kes plaanivad ettevõtte kaudu elupinda soetada, loobuvad sellest mõttest, kui näevad, et see pole ühiskonnas aktsepteeritav,“ ütles ta. Veermäe rõhutas, et enamik käitub siiski korrektselt ja mõistab maksuvembud hukka.

Veermäe sõnul suudab maksuamet statistika järgi menetleda ja tõendada suure osa juhtumitest. „Ma ei usu, et ühiskond ootab, et maksuhaldurile antaks kõiksuguseid õiguseid ringi käia ja ettevõtjaid jälgida ja piiluda,“ ütles ta. Sellised õigused on Veermäe sõnul vaid maksuameti töörühmal, kes tegelevad organiseeritud kuritegevuse uurimisega. „Ei maksa selliste meetmete laiendamisele mõelda, sedasi tekiksid teised ohud ja probleemid juurde,“ märkis Veermäe.

Kirgi küttev murekoht

Advokaadibüroo ATTELA vandeadvokaat ja maksuekspert Marko Saag ütles, et äriühingu kinnisvara arendamine ja soetamine on kirgi kütnud juba paar aastat. „Ajuti on tunne, et maksuhalduri infosüsteem on seotud kinnistusregistriga ja kui mõne kinnisasja omanikuks satub äriühing, algatab see kohe kontrolli,“ ütles ta.

Saagi sõnul on probleemsed hoopis olukorrad, kus maksuhaldur sekkub ettevõtte ostu- ja ehitusplaanidesse kohe alguses, mistõttu ei suuda ettevõtjad veel tõestada, et kinnisvara ei hakata isiklikuks tarbeks kasutama. Maksuhaldur kipub Saagi sõnul esmalt kahtlustama isiklikku kasutamist ja üritab kogu järgneva kontrolliga vaid sellele mõttele kinnitust leida. „Nii lõppevad paljud kontrollid maksuotsusega, kus väidetakse, et ei ole eluliselt usutav, et pinda hakatakse kasutama ettevõtluse otstarbel,“ ütles Saag. Sellise järeldusega piiratakse äriühingul sisendkäibemaksu mahaarvamine ja maksustatakse kõik kulud sõltuvalt asjaoludest kas erisoodustusena, dividendidena või ettevõtlusega mitteseotud kuludena.

Varane kontroll ajab isu ära