Sester: tööjõumaksud ju langevad

Tema sõnul on ajalugu näidanud, et töötuskindlustuskulud on raskesti prognoositavad ja välistada ei saa ootamatusi tulevikus. Näiteks kulus Sesteri andmetel 2012. aastal töötuskindlustushüvitisele 23 protsenti rohkem raha kui eelarve ette nägi, ja 2013. aastal 42 protsenti prognoositust rohkem. „Maksemäärade langetamine halvendaks töötukassa eelarvepositsiooni,“ ütles ta.

Sester lisas, et praegu pole veel põhjalikku analüüsi, mis näitaks ära, millised on töötukassa pikaajalist toimimist tagavad maksumäärad. Kui riskid on tulevikus ära hinnatud ja näeb selget töötukassa tulude-kulude vahekorda tulevikus, võib Sesteri sõnul maksemäärade alandamise juurde tagasi tulla. Ta lisas, et viimastel aastatel on valitsus maksemäärasid ka alandanud – 2013. aastal langes maksemäär 4,2 protsendilt 3 protsendile ja sel aastal 3 protsendilt 2,4 protsendile.  

Tööjõumaksud langevad

„Valitsuse üldine eesmärk on maksukoormust vähendada, teeme selle nimel tööd üldisemalt, mis parandab nii tööandjate kui ka töötajate olukorda,“ lubas Sester. Tema sõnul väheneb riigikogus heakskiidetud maksumuudatustega tööjõu maksukoormus tänu maksuvaba tulu kasvule ja sotsiaalmaksu langemisele 1% võrra. „Nende muudatustega langeb maksukoormus nii füüsilistel isikutel kui ka ettevõtetel. Tööjõu maksukoormuse üldine vähenemine on ettevõtetele kahtlemata kasulik,“ märkis rahandusminister.

Sesteri sõnul oleks vastutustundlik arvestada ka välisvahendite vähenemisega tööturu teenuste rahastamises 2021. aastast alates, mis seab töötukassa eelarvele järgmisel Euroopa Liidu finantsperioodil lisakohustusi. „Eelkõige töövõtjate ettepanekul arutatakse tulevikus tööõnnestus- ja kutsehaiguskindlustust, milles on samuti võimalik roll töötukassal. Kõiki neid aspekte tuleb muudatuste puhul silmas pidada,“ märkis ta.

Paar kuud tagasi rääkis peagi ametist lahkuv töö- ja tervishoiuminister Rannar Vassiljev, et töövõimereform töötukassa reserve ei mõjuta – reform rahastatakse Euroopa Liidu sotsiaalfondist. Ettevalmistamise kulud sel aastal on 3,2 miljonit eurot, järgmisel aastal hinnanguliselt 9,6 miljonit eurot.