Kuidas alustada ettevõtlusega?

Lisaks selgetele vastustele vajavad paljud heade äriideedega inimesed julgustust ja kinnitust, et mõttel on jumet, kirjutab 4. septembri Äripäev mikroettevõtluse rubriigis.

“Küsitakse erinevat nõu. Mõni alustav ettevõtja tuleb ainult ideega, mõni kindla plaaniga,” selgitas SA Pärnumaa Ette­võtlus- ja Arenduskeskus (PEAK) ettevõtluskonsultant Margit Kool. Paljud nõuküsijad satuvad PEAKi töötukassa kaudu, kus saab küll taotleda ettevõtlusega alustamise toetust, kuid ettevõtlusnõustajat pole. Palju on ka rahastamise ja toetuse huvilisi (EASi starditoetus, töötukassatoetus, Leaderi programmi toetused). Sel juhul on ettevõtjal idee, millele on vaja leida rahastamisvõimalus. Eelnõustamisele on kohustuslik tulla ka EASi starditoetuse taotlemisel, et saada konsultandilt plaanile kirjalik eelhinnang.

“On neid, kes küsivad abi ettevõtte registreerimiseks äriregistris. Tullakse ka juriidiliste küsimustega ja palutakse lepinguid üle vaadata,” märkis Kool. “Lepingunäidised on küll internetis olemas, aga kes pole lepingutega varem kokku puutunud, ei tea, mida aluseks võtta ja mida muuta,” selgitas Kool.

Lisaks kaasa mõtlemisele saab ettevõtluskonsultant pakkuda koolitusi – mõnele on vaja ettevõtluse baaskoolitust, teisele kulub rohkem ära mentorklubis tegutsemine ja kolmas vajab ekspordikoolitust.

Töökoha kaotus sundis kiirelt tegutsema

Ettevõtlusega alustanud Katrin Leppikule ja Andrus Erapardile ei antud oma äri käimalükkamiseks palju aega. Nende endine tööandja Frens Catering otsustas äri fookust muuta ning peoteeninduse Pärnu ja Tartu ­filiaali ning kohviku möödunud aasta detsembris sulgeda. “Meil polnud võimalust mitu aastat mõelda, mida ja kuidas oma ettevõttes teha,” rääkis Leppik. Ta lisas, et võttis ettevõtluskonsultandiga ühendust, kuna oli vaja kiiresti nii äriplaani kui raha tootmisseadmete ostmiseks. Ettevõtja baaskoolitust parajasti ei toimunud ja selle läbimiseks polnuks ka aega, seetõttu suunati Katrin mentorklubisse.

“Kasu oli kindlasti,” hindas Leppik. Mentorklubis käimine aitas tal aru saada, kes on ettevõtte sihtgrupp. “Kuidas sihtgrupile ligi pääseda, mis on müük ja kus on mõistlik reklaami teha,” rääkis Katrin. Tema sõnul oli mentorite tundmasaamisest palju abi, sest tänu neile sai sõlmida palju vajalikke sidemeid. Praegu töötab ettevõttes lisaks omanikele neli põhikohaga töötajat.

Leppik ja Erapart ei küsinudki lõpuks ettevõtte alustamiseks EASist starditoetust, küll aga kirjutas Leppik PEAKi ettevõtluskonsultandi abiga finantsprognoosi ja äriplaani pangale, kust saadud laenuga firma käima lükati.

Leppik julgustas ettevõtjaid küsimustega kindlasti konsultandi poole pöörduda. “Mine räägi konsultandiga, võib-olla piisab juba sellest, kui räägid oma ideed kõva häälega välja. Vahel saad siis juba ise aru, kuhu minema pead või mida vaja edasi teha.”

Agarad naised lõid töökohad kodule lähemal

Õmblejatel polnud Tõstamaal tööd ning Pärnusse tööle käimine oleks olnud liiga kulukas ja kauge, seetõttu lõid naised ise õmblusettevõtte Grüne Tekstiil. Kergerõivaid ehk pluuse, pükse, seelikuid ja kleite õmblev firma tegi asutamisel koostööd töötukassa, kutsehariduskeskuse ja Tõstamaa vallavalitsusega. Töötukassast saadi starditoetust ning vald leidis tootmisruumid ja aitas neid ettevõtluseks kohendada.

Neli asutajat kasutasid starditoetust õmblusmasinate ja õmblustööks vajalike tarvikute soetamiseks. Praegu tehakse peamiselt õmblustööde allhanget, kuna ettevõttel pole juurdelõikamisvõimalusi. Ainus omatoode on pehme mängujänes, mida müüakse laatadel, Pärnu linnas ja kohalikus Tõstamaa poes.Äriplaanist sai asja teisel katsel

Ettevõtluskonsultant saatis naised ettevõtluskoolitusele, kuna vaid üks neist oli varem FIEna ettevõtlusega kokku puutunud. Esimesel ringil töötukassas nende starditoetuse taotlus läbi ei läinud, kuid naised ei jätnud jonni. “Konsultant aitas meil majandusanalüüsi teha ja riske maandada, tänu sellele läks teisel korral paremini ja äriplaan sai toetuse,” rääkis Tiiu Meriorg, üks juhatuse liikmetest, kes ka ise iga päev õmblusmasina taga istub.

Nüüd on ettevõte aasta tegutsenud. Peamised probleemid on maapiirkonnas ja allhankijana tegutsejale iseloomulikud – kvalifitseeritud tööjõu puudus ja toote eest saadav madal hind, mis hoiab ka töötajate palgad hirmmadalal. “Tahaks selle poole püüelda, et leida võimalikult palju tööd ise,” rääkis Meriorg. Praegu on neil üks otseklient Tallinnast ning vahel mõni väiksem kohalik töö.Laiskus ei vii edasi

Väikesel õmblusfirmal on kaks unistust – oma juurdelõikuslaud ja tikkimismasin. Kannatust naistel jagub. Meriorg on veendunud, et pole lahendamatuid probleeme, on vaid laisad inimesed.

Julgustuseks teistele töötukassa toetuse taotlejatele ütles ta, et kui koostada äriplaan ettevõtluskeskuse nõuete järgi, sobib see tõenäoliselt töötukassale, aga ettevõtluskeskuse toetuseks on nõuded veidi karmimad.