Arvo Nõges ütles Äripäevale, et
finantsinspektsiooni käitumine on täielik sigadus – kümne aastaga pole suudetud luua reeglistikku, mis määraks ära turumanipulatsiooni olemuse, kuid kriminaalsüüdistusi on agarad tegema küll. „Finantsinspektsioon mitte vaid ei tülita investoreid asjatute küsimustega, vaid panevad tõsiste faktide ette. Ma olen ju praegu võimaliku kriminaalkaristuse ootel,“ märkis ta.
Nõges lisas, et loomulikult on vaja turul silma peal hoida ja võimalikud turumanipulatsioonid päevavalgele kiskuda. „Väärtpaberiturul tegutsedes näen iga nädal kahte-kolme kahtlast tegevust,“ ütles ta. Näiteks püütakse Nõgese sõnul ostuordenite kaudu turuhinda mõjutada või teha teistsugust propagandat sotsiaalkanalites, et millegi hinda kõrgeks rääkida. „Selliseid tegevusi on ja nendega peab tegelema,“ ütles ta. Erainvestori sõnul on aga kurb just see, et rahandusministeerium andis kümme aastat tagasi finantsinspektsioonile õiguse, kuid mitte kohustuse määratleda turu hea tava reeglid. „Mis selle ajaga tehtud on? 10 aastat ja 250 inimest. Isegi Eesti põhiseadus suudeti omal ajal umbes kolme kuuga kokku panna,“ ütles ta.
Nõgese sõnul on finantsinspektsioon valinud lihtsama vastupanu tee ja asunud üksikute näidete kallal lihtsalt malakat viibutama hakanud. Tema arvates on tema tehtud tehingud täiesti legaalsed ja turule vastavad ning ta peab kohtus õigustama täiesti tavalist tegevust. „Finantsinspektsiooni tegemata töö pärast jooksevad aasta aega hunnik inimesi ringi ja tegelevad pseudoprobleemidega,“ märkis ta.
Murekohaks on aga see, et paljud
investorid ei julgegi Nõgese sõnul finantsinspektsiooni masinavärgi vastu hakata. „Kohtus käimine pole jalutus pargis ja arutelu pargipingil, kellel on õigus. See nõuab enesekindlust, julgust ja ressursse,“ ütles Nõges, lisades, et tema on valmis kulusid kandma selleks, et oma hea nimi mustamisest päästa.
Kohtuistung jätkub 24. augustil.