Aina jäigemad reeglid pitsitavad pangakliente

Saaga algas ülemöödunud reedel, kui Nordea tavakliendile Toomasele (täisnimi toimetusele teada) hüppas internetipanka sisenedes ette küsimustik, milles oli küsimusi nii maksuresidentsuse kui muu kohta.

“Internetipangale on ligipääs kinni, kui küsimustele ei vasta, suhteliselt palju ebamääraseid küsimusi,” imestas Toomas. Teda üllatas ka, et pank uurib, kas tal on topeltkodakondsus ja kas tema perekonnaliige või lähedane töökaaslane on riikliku taustaga. Peale selle küsib Nordea, milliseks hindab klient tulevikus sularaha sisse- ja väljamaksete ligikaudset mahtu ning kas talle laekub välismakseid või teeb neid ka ise.

Kui tavaliselt võib loobuda osadele küsimustele vastamast, siis Nordea muutis kõik küsimused kohustuslikuks. Nõutud andmeid Toomas ei edastanud, seega ei saanud ta ka internetipanka. Mehe teada läks küsimustik teele nii tavaklientidele kui firmadele.

Nordea võrdleb küsimustike täitmist lennujaama turvakontrolliga. „See võib vahel olla tüütu ja ebamugav, kuid kõik me ju mõistame, et see on vajalik meie ühise turvalisuse huvides. Soovitame veel aegsasti pankade küsitud andmeid esitada, et ei peaks seda tegema olukorras, kus on kiire mõne tehingu sooritamisega,“ rääkis panga pressiesindaja Kadri Kütt.

Kontroll leebe, trahv pangale

Nordea rangus võib peituda selles, et Rootsi finantsinspektsioon trahvis Nordea Bank AB-d 5,3 miljoni euro ehk maksimaalse trahvisummaga põhjusel, et pank ei hinnanud piisavalt kliendigruppide riski rahapesu vältimiseks.

„Määratud trahvi ja sellega seoses tehtud finantsjärelvalve tähelepanekuid on Nordea grupp tõsiselt võtnud ja erinevaid meetmeid rakendanud. Eestis kasutusel oleva „Tunne oma klienti“ küsimustiku sisu ei ole see aga otseselt mõjutanud,“ vastas Nordea panga kliendikommunikatsiooni projektijuht Mirjam Mikkin küsimusele, kas trahvi tõttu otsustati kliendiküsitlus kohustuslikuks teha.

“Teema on aktuaalne,” tõdes SEB pressiesindaja Silver Vohu, nimetades Eestit rahapesu tõkestamisel eesrindlikuks.

“Regulatsioonid on muutunud järjest karmimaks, oleme klientide mõistvale suhtumisele lootnud,” ütles Vohu, kinnitades, et nõutud andmete mittesaamisel ei ole nad siiski pangateenuste kasutamisele kordagi piiri pannud. “Kindlasti ei sooviks seda teha.”

“Regulatsioone tuleb pangandusmaastikul juurde - näeme nimekirja regulatsioonidest, mis võivad lähiaastatel kohalduma hakata. Paratamatult teevad need pankade käitumist jäigemaks, pankadel ei ole valikuvabadust. Neil on kohustus seadusi järgida, pangateenused on surve all, seetõttu võivad need kallineda,” ütles Vohu. “Pangad ei ole küsimuste initsieerijad. Need nõudmised tulevad finantsjärelvalvelt, antud juhul kas keskpangalt või finantsinspektsioonilt, olgu nad Euroopa-ülesed või Eesti-sisesed.”