Eestlane joob sama palju kui varem

Tervise- ja tööminister Rannar Vassiljev rääkis täna uuringut tutvustaval pressikonverentsil, et tarbitud alkoholi hulk inimese kohta aastas on jäänud enam-vähem stabiilsele tasemele ning seda loodetakse veelgi vähendada kolme meetmega.

Esiteks peaks alkoholiaktsiis veelgi enam tõusma. Selleks, et alkoholi ostuhulk reaalselt väheneks, peab alkoholiaktsiis tõusma kiiremini kui keskmine palk.

Teiseks tahetakse juba sügisel hakata vähendama alkoholi kättesaadavust. 86% elanikest on alkoholi müüv kauplus kodust vähem kui 10 minuti kaugusel, seega on Eestis selgelt liiga palju alkoholipoode.

„Kõik inimesed vastavad ikka nii, et see on ühiskonnas probleem, aga neil endal probleemi ei ole,“ ütles Josing, sest vastajate hinnangul tarbivad eestlased alkoholi pigem palju või liiga palju, aga enese kohta vastati, et juuakse vähe või mõõdukalt.

Eesti põhjamaadest ikka ees

Võrreldes põhjamaadega on Eesti alkohoolsete jookide tarbimiselt endiselt esikohal, aga Soome on väga napilt Eesti kannul. Kõige vähem tarbivad põhjamaade elanikest alkoholi Norra ja Islandi elanikud.

Eestis on kangeid alkohole müüvaid kauplusi 2628, Soomes vaid 348 ja Rootsis 426, mis tähendab, et eestlastele on kange alkohol palju kergemini kättesaadav. Samade kaupluste arv 100 000 elaniku kohta on igas riigis vastavalt 200, 6 ja 4. Samuti erinevad tohutult ka alkoholi hinnad. Eestis saab 0,7l viina kätte keskmiselt 9 euro eest, Soomes aga maksab see umbes 18, Rootsis 23 eurot. Alkoholi ostmise vanusepiirang on nii Soomes kui Rootsis 2 aastat kõrgem kui Eestis.

Autor: Kreete Sepp