Eesti toidust üleilmne hitt?

Ettevõtlus vajab kultuuritõlke

Ettevõtlusalal tuleb juttu ka ettevõtluse ja kultuuri omavahelistest seostest. Arutelu “Kui kultuur kohtub äriga: eelarvamustest koostööni” uurib, kuidas on ettevõtetel võimalik sõlmida tulusaid koostööleppeid kultuuriasutustega ning näha kultuuris peituvaid võimalusi. Arutelu korraldaja, Soome Instituudi juhataja Anu Laitila sõnul vajab ettevõtlus tõlke, kes oskavad näha kultuuris peituvaid võimalusi.

“Kui me kevadel “Soome 100” korralduskomitee peasekretäri Pekka Timoneniga arutasime, mida saaksid Soome ja Eesti oma 100. aastapäeva puhul üheskoos teha, nimetas Timonen end “tõlgiks” kunsti- ja ärimaailma vahel,” ütles Laitila. Ta usub, et ettevõtlus vajabki tõlke, kelle abil leida ühine keel kultuuri ning ettevõtluse vahel.

Ühise keele leidmine ei ole võimatu – nii Soomes kui ka Eestis sünnib igal aastal nii suuri kui ka väiksemaid tulusaid koostööleppeid. Miks aga otsustab ettevõtja investeerida kultuuri ning mida ta vastu ootab? Mida peavad silmas pidama kultuurivaldkonna asjatundjad, et koostööst asja saaks? Sellest räägivad festivali teisel päeval, 15. augustil algusega kell 13.00 mitmed asjatundjad nii Soomest kui Eestist.

Arutelule on lubanud tulla osalema Pekka Timonen, Tallinn Music Weeki peakorraldaja Helen Sildna, Põhjamaade Ministrite Nõukogu Eesti esinduse juht Christer Haglund, Soome suurima kommunikatsioonibüroo Miltton Networks juhtivspetsialist Sanna-Mari Jäntti ning teised asjatundjad.

Ala kolmas arutelu, “Vastutustundlik ettevõtlus – a keda huvitab?”, keskendub Eesti inimeste tarbimiskultuurile. “Tarbijate harimine on saanud vähe tähelepanu, sest üldiselt tegeletakse ainult tagajärgedega,” leidis Tarbijakaitseameti tarbijahariduse peaspetsialist Anne-Mai Helemäe, kelle sõnul on keskkonna säilimise huvides kindlasti vaja panustada kodanike tarbimiskultuuri muutmisesse.

Tarbijakaitseameti tarbimiskeskkonna arendusnõuniku Ando Kiidroni sõnul tekib siin aga küsimus, kas vastutustundlik käitumine on riigi, ettevõtja või tarbija mure. “Kui soovime lisaks kasumi teenimisele ka ühiskonnale midagi tagasi anda, kasvab toote või teenuse hind,” sõnas Kiidron. Tema arvates on Eesti tarbija teadlikkus madal, mistõttu ei pruugi tarbijale selline inimesest ja keskkonnast hooliv teguviis korda minna. Arutelul uurivad Tarbijakaitseameti peadirektor Andres Sooniste, Danske Banki ettevõtete panganduse asedirektor Andrus Soodla, kohvikuteketi MAMO perenaine Margit Härma ning moedisainer Lilli Jahilo, millises seisus on Eesti tarbimiskultuur ning kas ostuotsused lähtuvad hinnast, emotsioonist, mainest või hoopis millestki muust. Samuti arutletakse, kas hoolivamate tarbijate kasvatamine võiks olla hoopis haridussüsteemi ülesanne.

Tähelepanuta ei jää ka idufirmad