Maja, mis teab rohkem kui sina

Kaasaegne nutimaja oskab suurepäraselt ise enda haldamisotsuseid langetada, jättes omanikule vaid kasutamis- ja elamisrõõmu.

Nüüdseks on nutimajad muutunud täielikult automatiseerituks ning majaomaniku põhiline roll on lihtsalt aegajalt maja tegevusel silma peal hoida. „Nutimaja peab muutma elu lihtsamaks, mugavamaks ja läbipaistvamaks ning ennetama probleeme,“ rääkis Võrguvara AS nutimaja lahenduste juht Reijo Sirila. Samas soovitab ta siiski alles jätta näiteks klassikalised lülitid, kust külla tulnud vanaema saab talle omasel viisil valgusti põlema lülitada.

„Kuna lõppkasutaja ei tea tegelikku tehnoloogiat selle taga, on kombeks viimasel ajal "nuti" külge kleepida kõikidele seadmetele, mida saab telefoniga juhtida," kõneles Sirila. Tegelikult ei tähenda nutimaja vaid valgustite ja temperatuuri juhtimine telefonist. Telefon on lihtsalt üks võimalik kasutajaliides. „Nutimaja peab lisaks mugavuse pakkumisele koondama vajaliku informatsiooni ja selle informatsiooni alusel otsuseid vastu võtma."

Nutimaja lahenduste pakkujad leiavad, et inimeste teadlikkus nutimajadest on madal, kuid nende populaarsus siiski aeglaselt tõuseb. "Võib öelda, et turg ja teadlikkus liiguvad väga õiges suunas. Inimesed tunnevad aina rohkem huvi selle vastu, kuidas nutimaja tegelikult töötab ja mida teeb,“ märkis Reijo Sirila. Denis Karini sõnul on nutimaja lahenduste pakkujate olukord sarnane elektrifirmade omaga 20. sajandi alguses, mil ei mõistetud, miks üldse elektrit vaja peaks olema. „Mis elekter? Meil on ju ahi ja küünlad olemas,“ võrdles ta.

Tema sõnul on meie tulevik sarnane. Nii, nagu me ei kujutata elu ette ilma elektrita, ei kujutata tulevikus elu ette ka nutimajasüsteemideta. „Kahjuks kliendid sellest praegu veel piisavalt ei tea. Vastavalt Euroopa Liidu direktiividele muutub BMS ehk nutimaja süsteem tulevikus kohustuslikuks,“ rääkis ta ja lisas, et suurtel ehitusobjektidel on see kohustuslik juba ammu. Ka Marko Hälvini sõnul ei ole huvi nutimajade vastu suur, kuid see-eest on nutimaja soovivad inimesed selle teema endale põhjalikult selgeks teinud.

Raha ei ole takistus

Sirila sõnul raha taha nutimaja lahenduste loomine jäänud ei ole ning nutilahenduste hind on sõltuvalt kliendi soovidest ja lahendustest kuskil 2000 ja 60 000 euro vahel. Karini sõnul on tarkmajasüsteem eramajades tavaliselt elektri- ja nõrkvoolu projektide osa. Projektide hind algab 500 eurost, olles tavalisest elektriprojektist veidi kallim. „Ei julge väita, et tarkmajasüsteem annab säästu tervelt 50% nagu tootjad ütlevad aga 10% kindlasti,“ sõnas Karin, lisades et B-klassi energiatõhusust enam tarkmajasüsteemita ei saavuta, rääkimata A-klassist. Kõrgem energiaklass tõstab maja turuväärtust nagu ka nutimajasüsteemi olemasolu.

Turvalisuse puhul toob Sirila esile, et nutimaja tarkus peaks olema lokaalne, mitte sõltuma internetist või pilveserveritest. "Kuna oleme taustalt IT-turvalisusega tegelev ettevõte, hindame kõrgelt seda, et süsteemid oleksid turvatud.“ Karin kinnitas, et pole kuulnud veel ühestki häkkerite sissemurdmisest nutimajja. Sellele vaatamata ei soovita ta nutimajasüsteemidega siduda sisekaamerate pilti.

Elektrikatkestusi nutimaja lahenduste pakkujad probleemseks ei pea, sest elektri taastudes taastub ka nutimaja süsteem. "Praegu on süsteemid tehtud nii, et iga seade töötab iseseisvalt, edastades info oma seisundist peakontrollerisse. Kui kontrolleriga midagi juhtub, töötavad seadmed edasi," selgitas Karin. Hälvin peab nutimajade juures kõige suuremaks ohuks hoopis oskamatult tehtud lahendust. Turvariske ta väga ei näe, kuna igal kontrolleril on oma salasõna ja parool ning tootjate paikapandud turvaprotokoll.