SEB: ekspordi langus pidurdab majanduskasvu

Kuidas on muutunud kaubavahetus peamiste ekspordipartneritega?

Riikide lõikes ei ole üllatav, et Eesti eksport on vähenenud kõige enam Venemaale (-45%). Aasta esimese viie kuu võrdluses on täielikult on lõppenud elusloomade väljavedu, ligi poole võrra on vähenenud masinate ja seadmete, metalltoodete ning toidukaupade eksport. Märkimisväärselt on kukkunud ka eksport Lätti (-7%), mida võib pidada Vene kriisi teiseseks mõjuks. Nagu ka Venemaa puhul on väljaveo kahanemine Lätti olnud laiapõhjaline, ainsana on kasvanud masinate ja seadmete ning puidu ning puittoodete väljavedu. Soome majanduslanguse tõttu on sinna suunduv eksport küll 2,4% võrra miinuses, kuid mitme olulise kaubagrupi eksport on ka suurenenud. Suurematest harudest on ainsana märkimisväärselt kahanenud puidu- ja puittoodete väljavedu.

Eesti ekspordinumbrid on aidanud parandada tugev ekspordikasv Rootsi, mis viie esimese kuu võrdluses on eelmise aasta samast perioodist 11% võrra suurem. Ekspordis on endiselt lõviosa masinatel ja seadmetel. Võrreldes teiste oluliste kaubanduspartneritega, on Rootsi majandus näidanud väga head kasvu. Seetõttu on sealse turuosa suurendamine Eesti ettevõtete jaoks väärt väljakutse. Positiivne näide on siinkohal muude tööstustoodete ekspordi 30% aastakasv Rootsi, mille alla kuuluvad peamiselt puitmajad ja mööbel. Haru kasvu võib pidada ka väärtusskaalal üles liikumiseks: puidu ja puittoodete eksport Rootsi kahanes võrreldaval perioodil 5% võrra.

Koos ekspordiga kahaneb ka turism

Lisaks kaupade ekspordile suurendab Eesti elanike sissetulekuid välisriikidest turism. Reedel avaldatud statistika põhjal vähenes mais majutusettevõtetes peatunud välisturistide arv kahjuks aastases võrdluses 6%. Nagu ka kaupade eksporti, mõjutavad Eesti turismi negatiivselt probleemid Soomes ja Venemaal. Viie kuu kokkuvõttes on soomlaste külastuste arv eelmise aasta algusest maas -5%, Venemaalt pärit külastajate arv aga koguni -40%. Kui Rootsi suunduv eksport on hea, siis sealt pärit turistide arv on üllatuslikult 2% võrra vähenenud. Mujalt riikidest pärit külastajate arv on enamjaolt küll kasvanud – Aasia päritolu turistide hulk koguni kolmandiku võrra, kuid ei suuda kompenseerida Vene ja Soome külastajate suurt langust.

Tarbijahinnad juunis taas languses

Teistest olulistest majandusnäitajatest uuendati lõppeval nädalal tarbijahinnaindeksit. Mais korraks plusspoolele liikunud indeksi muutus pöördus juunis taas negatiivseks ja hinnad kahanesid eelmise aasta juuniga võrreldes keskmiselt 0,1%. 2014. aasta juuniga võrreldes mõjutas tarbijahinnaindeksi langust enim 9% odavam mootorikütus, kuid ka 6% võrra odavam elekter ja 4% võrra odavamad küttekulud. Indeksit mõjutas enim vastassuunas alkohoolsetel jookide kallinemine 5%. Tarbijahinnaindeksi olulist kasvu ei ole ennustada ka lähitulevikus: kui elektrihind tundub juulis vähemalt esialgu püsivat juunikuu tasemel, siis naftahinna järsk kukkumine peaks peagi langetama kütusehinda ka meie tanklates.

Suurkoondamised veel töötusstatistikas välja ei paista

Ajakirjandus vahendas sel nädalal teateid mitmest olulisest koondamisest, mis puudutavad just Ida-Virumaad. Mineraalväetisi tootev Nitrofert koondab sel sügisel kõik ehk kokku 426 töötajat, põhjendades seda maailmaturul kukkunud hindadega. Eesti Energia soovib aasta lõpuks koondada aga umbes 200 kaevurit. Registreeritud töötus on Eestis hetkel veel õnneks kahanemas: juunis vähenes registreeritud töötus 4,1%ni tööjõust.

Lõppeva nädala kokkuvõtteks ei ole majandusuudised olnud kahtlemata rõõmustavad. Samas on aasta alles poole peal ja nagu näitas eelmine aasta, võib ka kehv algus aasta teises pooles positiivseks pöörata, tuues kaasa mõõduka majanduskasvu.