Euroopa Komisjon uurib Eesti ravimituru õiguslikkust

Eesti Ravimihulgimüüjate Liit (ERHL) pöördus mullu novembris Euroopa Komisjoni poole, paludes hinnata, kas seadusemuudatused, mis seavad apteekidele omandi- ning asutamispiirangu ja sunnivad ravimite hulgi- ning jaemüügi lahutama, on õiguslikult põhjendud, kirjutab liit pressiteates.

Eesti riik peab andma Euroopa Komisjonile omapoolsed selgitused. Seejärel otsustab Euroopa Komisjon rikkumismenetluse alustamise. Rikkumiste tuvastamise korral on Euroopa Komisjonil õigus nõuda Eesti riigilt seaduse muutmist puudujääkide kõrvaldamiseks või pöörduda Euroopa Kohtusse.

ERHL tervitab Euroopa Komisjoni sekkumist, sest liidu hinnangul riigikogus läbi surutud seadusandlus on vastuolus nii Eesti põhiseadusega kui Euroopa Liidu ja rahvusvaheliste õigusnormidega.

“Eesti riik on loonud olukorra, kus umbes pooli praegu tegutsevaid apteeke ootab sundvõõrandamine või sulgemine,” selgitas ERHLi tegevjuht Teet Torgo. “Apteekide omanike jaoks on keeruline oma vara õiglase turuhinnaga müüa, sest seadus on teinud võimalike ostjate ringi kitsaks, täiendavalt pole välja töötatud finantseerimise skeeme, raha on selles ringis vähe ning potentsiaalsed ostjad on müüjate sundseisust teadlikud.”

ERHL loodab, et Euroopa Komisjoni sekkumisel leitakse senisest objektiivsemad lahendused ja kaitstakse praeguste apteegiomanike sadadesse miljonitesse eurodesse ulatuvaid investeeringuid, seal hulgas välisinvesteeringuid. “Täna kehtiv regulatsioon, mis täiel määral jõustub 2020. aastal, võib kaasa tuua ettearvamatuid arenguid, sh apteekide sulgemist ning suurt majanduslikku kahju tänastele turuosalistele,” ütles Torgo.

Tänavu märtsis jõustunud ravimiseaduse muudatuste kohaselt tohib 2020. aasta aprillist Eestis apteegis enamusosalust omada vaid proviisor, kusjuures ühele proviisorile ei tohi enam kui 4000 elanikuga asulas kuuluda rohkem kui neli apteeki. Praegu on proviisorite omanduses vähem kui pooled Eesti apteegid, ülejäänud tuleb tähtajaks sulgeda või ebasoodsatel tingimustel võõrandada.