Elektritööde turgu valitseb must tööjõud

OÜ Kriskar Elekter elektritööde osakonna juhataja Georg Denks teab omast käest, kuidas teooria võib praktikast erineda. Tihti saab ta kõnesid murelikelt majaomanikelt, kel kodu ammu püsti, aga oleks vaja kohalikult omavalitsuselt kasutusluba. Elektriprojekt näeb paberil väga asjalik välja, kuid tegelikult maja elektrisüsteem sellega ei kattu – tööd tehti odavalt ja ülejala.

Kasutusloa puhul oleks vaja elektripaigaldise nõuetekohasuse tunnistust ja dokumenti elektripaigaldise tehnilise kontrolli kohta. “Näen, et vigu on väga palju. Kui küsin, kes elektritööd tegi, siis omanikud tunnistavad, et eelistati haltuurat. Loomulikult too elektrik millegi eest ei vastuta,” sõnas Denks. 

"Näiteks on niisketes ruumides pistikupesad ja kõiksugu seadmed, aga voolukaitset taga pole. Juhtub ka seda, et valgustus ja pistikupesad lihtsalt ei klapi,” lausus Denks ja lisas, et mõni olukord on pererahvale väga ohtlik ja võib lõppeda põlenguga.

Kasesalu lisas, et iseasi on, kas see ka odavam tuleb – kindlustusjuhtumi puhul ei pruugita midagi katteks maksta. “Kui on lihtsamad tööd kuskil keldris, siis ehk tõesti võib kutsuda mõne odavama tegija, aga kui on suuremad tööd, tasuks ikka ametlike firmade poole pöörduda,” lausus ta.

Samas märkis Kasesalu, et raske on hinnata, milline firma on parim. “Elektrifirmasid on nii vanemaid kui ka nooremaid. Ei saa öelda, et näiteks 1991. aastal loodud firma tingimata paremat tööd teeks, kui eile loodud, kõik sõltub tööjõust. Märksõna on usaldus, tasub maad kuulata tuttavate hulgas. Loomulikult loeb ka kutsetunnistus.”

Konkurents elektritööde turul on Denksi hinnangul väga tihe. “Ütleks lausa, et hullumeelne. Kui enne majanduskriisi oli ka ausalt tööd tehes võimalik, et hinnapakkumisest umbes 30 protsenti tuli endale kasumina, siis nüüd on tore juba 10 protsenti.”

Denski sõnutsi on paradoksaalne, et näiteks Saaremaal või Lõuna-Eesti äärealadel on tööde hinnad kõrgemad, sest kohalikku elektrikku on raske leida. Tallinnas on firmasid nii palju, et hinnad lähevad pigem alla. Kasesalu aga sellega ei nõustu, öeldes, et turg on seal väiksem ja klientidelt väga kõrget hinda nõuda ei saa. “Tallinnas on turg suurem ja maksejõudu rohkem. Lõuna-Eestis on sissetulekud palju väiksemad,” selgitas ta.

Saaremaal elektritööde ja -materjalide müügiga tegeleva OÜ Kurelto juhi Jaak Turja sõnul ei saa hinda väga kõrgele ajada, sest muidu valitakse naabrimees. “Väga palju on ka seda, et näiteks uute eramajade puhul tahab ehitusfirma kokku hoida ja teeb ise ära. Vahel teevad tööd mehed, kes paberil teavad, kuidas elektrit teha, aga ise midagi tegelikult teha ei oska,” rääkis Turja. Lihtsamate elektritööde puhul on Turja sõnul tunnihind 18 eurot, kuid ta on kuulnud, et haltuura korras tehakse ka 6–7eurose tunnihinnaga. 

Tallinna elektrifirmade kodulehekülgedel märgitud elektritööde ja elektriavariide kõrvaldamise tunnihinnad varieeruvad 20–40 euro vahemikus.

Eesti Energia: me ei võitle vahendeid valimata teiste firmadega

Väiksemad ja keskmise suurusega ettevõtted pakuvad enamasti soodsamat hinda kui suurettevõte Eesti Energia. Riigifirma koduleheküljel on näitena toodud, et Tallinna korteri viie katkise pistikupesa vahetus koos materjaliga maksab 48 eurot (tööde kestus tund ­aega). Tartu korteri kahe uue pistikupesa paigaldus aga 110 eurot (tööde kestus kaks tundi).

Eesti Energia elektritööde osakonna juht Andrus Alas rõhutas, et nende eesmärk ei ole vahendeid valimata teiste pakkujatega rinda pista ning leida kulude vähendamiseks võtteid, mis ühel või teisel moel lõpuks klientide arvel tulevad. “Tahame olla klientidega ausad ning iga töö puhul jookseb meie jaoks kusagilt piir, millest ausalt tegutsedes alla minna ei ole võimalik,” nentis ta. “Üsna tihti on hindade tase meie kliente meeldivalt üllatanud, sest automaatselt kiputakse eeldama kõrgeid hindu,” ütles ta.

Alas lisas, et madal hind on kliendile muidugi meeldiv, kuid seda hetkeni, mil avastatakse, et madala hinna taga peitub ebakvaliteetne töö. “Tavaliselt tuleb selline teadmine kliendile ikkagi tagantjärele tarkusena, kui on vaja elektrisüsteemi midagi juurde ehitada, leida mõni kaabel, esineb arusaamatuid rikkeid või midagi põleb lausa maha,” loetles Alas.

Ta soovitas korteri või eramu ostul küsida enda käsutusse kõik dokumendid elektrisüsteemide kohta. “Iga protokoll, skeem, tunnistus ja muu selline võib osutuda hiljem väga väärtuslikuks,” märkis ta.

“Elamispinna soetamisel on soovitatav tellida akrediteeritud inspekteerimisasutuselt elektrisüsteemi põhjalik kontroll. Kontroll, mille maksumus algab sajast eurost, võib elektrisüsteemis tuua esile nüansse, mis saavad otsustavaks uue kodu ostul,” lisas Alas.