Kahele eesti ärimehele kuuluva spetsiaalpanga Bigbank laenuportfelli aitasid esimeses kvartalis kõige enam kasvatada just Soome ja Rootsi kliendid. Kokku kasvas laenumaht 2,5% ehk 7,6 miljonit eurot, teatas ettevõte.
Bigbanki kontor.
  • Bigbanki kontor.
  • Foto: Andras Kralla
TASUB TEADA
BIGBANK AS
Tegutseb Eestis, Lätis, Leedus, Soomes, Hispaanias, Rootsis, Saksamaal, Austrias ja Hollandis.
Spetsialiseerunud tähtajalistele hoiustele ja tarbimislaenudele, asutati 1992. aastal Tartus.
Omanikud: Parvel Pruunsild (nõukogu esimees) 50%, Vahur Voll (nõukogu liige) 50%.
„Esimene kvartal tõi rahuldava laenuportfelli kasvu ning efektiivsuse paranemise,” sõnas Bigbanki juhatuse esimees Kaido Saar. „Oleme lisaks võtnud rohkem fookusse ka teenuste arendamise. Nüüd pakume Eesti järelmaksuturul esimesena oma tütarettevõtte Kaupmehe Järelmaks kaudu kauplustes paberivaba järelmaksu vormistamise võimalust.“
Veebruaris tuli pank välja ka uuenenud kaubamärgiga, mille tingis panga uuenenud ärimudel, märkis Kaido Saar. „Peale kaubamärgi ja ärimudeli läbis renoveerimisprotsessi ka kogu Tallinna peakontor, kus töö käib mitmel korrusel. Uueks juhatuse liikmeks sai Bigbanki tehnoloogiajuht Agur Jõgi, kes on olnud juhatuse liige Elionis ja juhtinud tehnoloogiaüksust Skype’is.“
Bigbanki esimene kvartal
Kasum oli tänavu esimeses kvartalis enne allahindlusi 8,6 miljonit eurot, võrreldes 2014. aasta sama perioodi 8,5 miljoni euroga.Puhaskasum langes eelmise aasta esimese kvartaliga võrreldes ligi poole võrra, 2,6 miljonilt 1,3 miljoni euro peale.Bilansimaht kasvas kvartaliga 2,6 miljoni euro võrra, 327,4 miljoni euroni.Võrreldes eelmise aasta esimese kvartaliga suurenes tänavu samal perioodil intressitulu 9,1%, kasvades 14,6 miljoni euro pealt 15,9 miljoni euroni. Seevastu intressikulud vähenesid 10,7%, langedes 2 miljoni pealt 1,8 miljoni euroni.
Esimese kvartali lõpuks oli kontsernil 175 000 laenulepingut, neist Eestis 41 000, Lätis 70 000, Leedus 31 000, Soomes 15 000, Hispaanias 11 0000 ning Rootsis 7000.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

76.6%
12.5%
10.9%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele