Roboti mahe piimategu

Miks teised tootjad robotlautu ei eelista? “Tootmine on kallim – piima müüd ju ikka sama hinna eest ja samasse kohta. Olen käinud ja uurinud, mismoodi mujal Euroopas on. Mõtlen tuleviku peale ega usu kõige odavamasse piima,” lausus Mõttus, viidates ka, et Eestis on üldiselt tööjõukulud suured, samal ajal aga tarbimismahud küllalt väikesed, nii et suurtes kogustes tootmine ei tasu end ära.

Auto asemel elektriratas

Mõttuse jutust on aru saada, et rahaliselt pole seis kõige parem, sest finantskohustusi on kaelas palju. Lisaks ületati lubatud piimakvooti ja järgmise kolme aasta jooksul tuleb selle eest maksta 66 000 eurot. ”Ka robotlauda ehitamise otsused said tehtud siis, kui taevas polnud pilvi, vaid säras päike,” viitas ta piima praegusele madalale kokkuostuhinnale ja Venemaa sanktsioonide üldisele mõjule. Säästetakse, kust võimalik, näiteks on neil oma väike hüdroelektrijaam. Mõttus ostis lühemate vahemaade jaoks elektrijalgrattagi. “Oleme valitsuse nõu kuulda võtnud ega kuluta enam nii palju kütust.”

Mõttus nentis, et mingil määral on kirves alati pea kohal olnud – praegune on juba kolmas suur kriis. “Vahel tuleb mõni samm tagasi astuda, et edasi minna. Kunagi ühe kriisi ajal andsime isegi sõnniku­lindi liisingufirmale, kuna ei jõudnud teist kasutada. Oleme varem ka lehmade arvu vähendanud. Kui ikka piima hind ei tõuse, siis saame oma tavalisest kinnisest laudast lehmi ära anda (praegu umbes 300 lüpsilehma –toim) ja vajadusel sealseid inimesi koondada,” arutles ta.

Mõttuse pikemaajalisem soov on hakata tootma kvaliteetjuustu, mida müüakse peamiselt Lääne-Euroopas. “Olen palju uurinud, selleks oleks vaja osta kaks vaskkatelt. Ruumid on meil olemas.”Euroopa turul kõrged nõudmised

Mõttus lisas, et väärt juustu jaoks on vaja ka korralikku rohumaad. “Ideaalis oleks rohtu vaja kuivatada kiirkuivatis ja toitagi lehmi ­ainult heinaga,” selgitas ta.

“Siloga söödetud lehmade kvaliteetsest piimast võid rääkida Eestis. Kui näiteks prantslastele seda mainid, nad mõtlevad, et misasja sa küll ajad, see pole kvaliteetne,” märkis ta. 

“Taanis kasutab umbes 30 protsenti tööstusest heina, Eestis on see näitaja praktiliselt null. Tädi Maali ehk kasvatab üksi kodus lehma heina peal,” sõnas Mõttus.