„Igal juhul on ju toredam see, kui raha ühelt poolt kokku kogumise ja teiselt poolt laiali jagamise protseduuri asemel saaks rahvas kohe natuke rohkem tarbida ja kauba odavamalt kätte,“ lisas Vihand.
Kui toidule läheb suurim osa sissetulekust
Ettepaneku toidukauba käibemaksu langetada tegi mitu aastat tagasi ka Lihavainen ise. „Minu meelest saaksid sellest kasu kõik inimesed, see teema on oluline erinevatele huvigruppidele: nii vaesematele inimestele, kelle tarbimisest peamine, kõige suurem osa ongi toit, kui ka suurema sissetulekuga inimestele, kellel oleks võimalik jällegi osta kallimat toitu odavama hinnaga,“ selgitas ta.
„Soomes lubas kaubandus, et rahaline kasu läheb otse tarbijale ja olgugi, et see oli ühepoolne lubadus, jälgisid nii tarbijad kui tarbijakaitseamet seda väga hoolsalt. Mul pole ühtegi kahtlust, et Eestis ei juhtuks sama, sest konkurents on siin nii tugev. On täiesti võimatu, et ükski kett saaks hindu säilitada ja sellest kasu lõigata. Kõik konkurendid langetaksid ühtemoodi hindu,“ sõnas Lihavainen.
Vihand ega Lihavainen ei soovinud aga kommenteerida käibemaksu langetamise võimalikke negatiivseid mõjusid riigi majanduse seisukohast.
„Neid arvutusi pole mina isiklikult teinud, et kui käibemaksumäära langetada, siis kui palju peaks riik mujalt katteallikaid leidma ja mis sellepärast tegemata peaks jääma,“ lausus Vihand.
„Minu ja tarbija vaatenurgast pole selles midagi negatiivset. Riigi majanduse seisukohast oleksid mõjud kindlasti laiemad, aga ma ei taha poliitikasse sekkuda ega hakata spekuleerima, millega seda rahastataks, see pole minu töö,“ lisas Lihavainen.
See teema pakub huvi? Hakka neid märksõnu jälgima ja saad alati teavituse, kui sel teemal ilmub midagi uut!
Seotud lood
Jaekaubandusettevõtete müügitulu suurenes märtsis eelmise aasta sama ajaga võrreldes 3%. Kui jaanuaris kasvas müügitulu eelmise aasta sama kuuga võrreldes 8% ning veebruaris 5%, siis märtsis aeglustus müügitulu kasv veelgi, teatas statistikaamet.
LHV makroanalüütik Triinu Tapver ja Arenguseire Keskuse ekspert Olavi Miller arutavad saates, kas kaitsetööstus, andmekeskused, IT, kinnisvara või hoopis miski muu veab Eestit järgmised 30 aastat.