Kui maksuerisus jääb võrreldes Lätiga väga suureks, siis Altia võib samamoodi nagu Livikogi hakata müüma oma kaubamärke Lätis ja jätta seega aktsiisiraha sinna, ütles Altia Eesti juht Kristel Mets.
Altia Eesti AS tegevdirektor Kristel Mets.
  • Altia Eesti AS tegevdirektor Kristel Mets.
  • Foto: Eiko Kink
„Loomulikult on ka Altial nagu Livikol ettevõte Läti Vabariigis. Kui maksuerisus väga suureks jääb, siis meil on samamoodi võimalik hakata müüma oma kaubamärke Läti Vabariigist Eesti tarbijatele ja seetõttu ka aktsiisiraha Lätti jätta. See on täiesti mõistlik mõte,“ kinnitas Mets.
Tootmine jääks Eestisse. „Kuna meil on Euroopa Liit ja ühine maksuruum, siis Eesti ja Läti vahel ei ole piiranguid alkoholi üleviimisel. Eesti inimene saab väga hästi jalutada Valka ja osta sealt poolteist eurot odavamalt sellesama viinapudeli, mis ta Eestist saaks osta. Meie jaoks on see eksport, aga aktsiisi ei laeku enam Eestis,“ rääkis ta.
Kui Liviko ja Altia hakkavad viina Lätti viima, kas siis turg ka selle vastu võtab? Mets ütles, et kui me räägime viinast, siis viina puhul on hind väga oluline. „Eestis müüakse hinnanguliselt 11-12 miljonit liitrit ja me teame, et hinnanguliselt kuni 2 miljonit liitrit on viin, millelt ei ole Eestis maksud makstud. Kas see siis on üle Vene piiri toodud Valgevenest või on siin salaalkoholiga kokku segatud,“ märkis ta.
Eestlased ei ole Metsa sõnul veel Lätist palju viina ostnud, aga nii kui hinnavahe läheb viinapudeli kohta üle euro, siis inimesed ikkagi vaatavad, kust nad selle ostavad. „Lähevad need kaks sammu kaugemale ja ostavad selle viina sealt. Viski ja rummi ja veini piiriülest kaubandust ei hakka tekkima, aga viin teeb üle poole kange alkoholi mahust,“ uskus Altia Eesti juht.
Mets ütles, et võib-olla Tallinnast ei minda Lätti ostma, aga kindlasti tekivad need inimesed, kes on valmis käima ja teistelt tellimusi võtma. „Me ei saa seda tõestada, aga me oleme kursis, et samamoodi tuuakse Venemaalt sigarette ja ka alkohoolseid jooke, siis enam lihtsalt ei tooda Venemaalt, vaid tuuakse Lätist. Samamoodi nagu soomlased käivad meilt toomas,“ pidas ta võimalikuks.
Riigi vastu kohtusse ei plaani minna
Mets uskus, et müügitulus nad kaotama ei hakka, kui peaksid hakkama müüma Lätis, kuna Altia on nii Eestis kui ka Lätis suuruselt teine alkoholimüügiettevõte. „Selles mõttes on meie ettevõtte turupositsioonid mõlemas riigis sarnased. Ettevõtte seisukohalt me müügi vähenemist küll ei näe, kui hakkame Lätis müüma,“ uskus ta.
Metsa sõnul Altia Eestil hetkel riigi vastu kohtusse mineku mõtteid ei ole, kuid olukord on nende jaoks üllatav ja väga ebamugav.
„Kolm aastat tagasi sai kokku lepitud, et 5 aastat järjepanu tuleb 5% aktsiisitõusu, mis oli vastuvõetav kõikidele osapooltele, mis näitas ka seda, et ei tõuse salaturg ja ei teki anomaalseid võnkeid turul. Eelmisel aastal valitsus muutus ja siis tulid ka üllatavad otsused, mis oli 15% aktsiisitõusu. See on ilmselgelt löönud rütmist välja kange alkoholi müüjad selle aasta alguses, kaasa arvatud meid,“ nentis ta. 
Mets ütles, et Altia ei ole veel maha istunud ja otsustanud, kuidas nad edaspidi toimivad, kui siiski aktsiisi otsustatakse tõsta oluliselt rohkem, kui algselt lubatud. „Ootame esialgu valitsuse otsuse ära ja siis teeme oma sammud,“ lausus ta.

Seotud lood

  • ST
Sisuturundus
  • 18.06.26, 11:00
Taristuehituse suurim risk ei ole hind, vaid ettearvamatus
Pandeemia, energiakriis, sõda Ukrainas ja kõikuvad sisendhinnad panevad viimastel aastatel Eesti taristusektori keerulisse olukorda. Kuidas ehitada ja planeerida pikaajalisi projekte maailmas, kus olud muutuvad kiiremini kui objektid valmida jõuavad?

Liitu kirjaga

Telli uudiskiri

Hetkel kuum

Kontaktid

Liitu uudiskirjaga 1

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1

Rikaste TOP 500

1
Kristo Käärmann
1 699 200 000
2
Markus Villig
1 248 400 000
3
Taavet Hinrikus
1 138 400 000
4
Raul Kirjanen
637 100 000
5
Margus Linnamäe
590 600 000

Liitu uudiskirjaga 2

Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2

Podcastid

Kaubanduse Aastakongress 2024

Kaubanduse Aastakongress 2024

Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.

  • Toimumiskoht:
    T1 Tallinn Venue
  • PRO

Eesti ettevõtete tervis

77.7%
12.7%
9.6%
Krediidihinnang

Ettevõtete tervis

(Hea, rahuldava ja halva krediidihinnanguga ettevõtete arv)
Toetajad
  • A.Tammel
  • Alltech
  • Baltic Agro

Kontaktid

Tagasi Äripäeva esilehele