Juhtimises vähem uljaspäisust kui 20 aastat tagasi

ASi Toode peadirektori Aivo Rosenbergi hinnangul on suur muutus ka see, et uljaspäisust oli 20 aastat tagasi rohkem, praegu ollakse konservatiivsemad. “Enam ei tormata ummisjalu uutesse projektidesse. Olles näinud kahte kriisi, hinnatakse riske rohkem.” Pagasit on rohkem ja info on ühel ekraanil, mitte mitmes kohas laiali nagu varem.

ASi Baltic Computer Systems juhataja Ants Sild lisas, et kui toona oli enamik juhtidest iseõppijad, siis enam mitte. “Sa saad aru, kuidas asjad töötavad. Teiseks erineb juhtimise arvestus, tol ajal kõlas see, et juhti pole mitu päeva kohal ja kõik toimib, rumalalt, aga nüüd kaugjuhtimine toimib.”

Kui palju entusiasmi jätkub?

Rasmann lisas, et entusiasmi oli tol ajal inimestes rohkem. “Nad tahtsid teha. Võib-olla jooksid küll aeg-ajalt vales suunas, aga ei oodanud, et neid peab nii palju hoidma, motiveerima ja natukene lausa hellitama, nagu praegu. Inimesed on muutunud, peale kasvanud põlvkonnad on näinud teistsugust elu ja tehnoloogiaid.”

Silla sõnul aga oli 20 aastat tagasi ettevõtluses entusiastlikke tegijaid protsentuaalselt palju vähem kui nüüd, mistõttu nendega oli võimalik rohkem tegeleda. Praegu on tema sõnul kõik inimesed kulla väärtusega.

Mägi nõustus, et head töötajad – need, kes muretsevad ettevõtte pärast ja elavad ärile kaasa –, on tõesti kulla väärtusega. “Sest neid on piiratud hulk. Tugevaid karaktereid on väga vähe.”

Mägi sõnul on inimesed on praegu palju teadlikumad sellest, mida nad teha tahavad. “Kui siis tulid kõik ülikoolist ja otsisid õiget teed, et kas olla juht või spetsialist, siis praegu paljud selgelt tunnetavad, et tahavad olla oma alal tunnustatud spetsialistid ja mitte midagi muud.” Sellele arengule on Silla sõnul kaasa aidanud ka spetsialisti rolli muutus. “Praegu olles insener, oled väljamõtleja ja kogu valdkonna integreerija, sellist tööd oli toona vähe.”

Mis on Eesti juhi tugevus ja nõrkus?