Ehitusmess: võit või kaotus?

Küsitletud ehitusettevõtted on osalenud Londoni suurimal ehitusmessil Ecobuild, aga ka väiksematel, pigem regionaalsetel messidel Norras, Rootsis ning Venemaal.

Küsimusele, kas üldse on mõtet messidel käia, vastas Seve Ehituse juht Henri Enniste muheldes, et kui poleks mõtet käia, siis ei käiks. “Sõltub muidugi messist. Messil Eesti Ehitab oleme hulga kliente saanud. Mingi osa kokkuleppeid on ka lepinguks vormunud,” ütles ta.

Enniste lisas, et enamikus on nad messil käimise kulud tasa teinud, mõnikord omadega ka plussi jäädud. Piiri taga on kogemused aga erinevad. “Messi jaoks oleme terve maja valmis ehitanud ning seda siis kuu aega kestval messil tutvustanud. Näiteks Soomes ei suutnud me viis aastat midagi müüa, ent pärast messi müüsime 30 maja. Norras messil ehitasime valmis suvila juurde ka väikese lisaehituse, aga selle pinna oleksime pigem võinud katta pildimaterjali ja kataloogidega, sest seal meil hästi ei läinud,” kirjeldas ta.

“Mess on suhtlemise koht. Kaasas peavad olema aktiivsed ning informeeritud inimesed,” jagas ta teadmisi. “Oma maja ehitus on inimese jaoks tõenäoliselt elu kõige suurem kulu. Räägime summadest alates 100 000 eurost,” lisas ta. Seega peab müügimees tekitama kliendis usaldusväärse tunde ning näitama, et tunneb valdkonda. Seda ei saa tekitada pildi või väljapanekuga. Inimene peab olema tegelikult ka informeeritud.

“Oleme näinud, kui müügimees ei tunne oma valdkonda piisavalt. Müügimeeste puhul on see oluline ka eeskätt seetõttu, et Eestis ja ka Soomes on messidel inimestel komme tulla nii-öelda targutama ning sel puhul on asjalik müügimees väga vajalik,” rääkis Enniste.  

Ka Gravicon EE OÜ juhatuse liige Aivars Alt nentis, et messil peab kaasas olema piisavalt suur meeskond. Tema hinnangul on vaja vähemalt kaht inimest, et jõutaks boksi sisenenud huvilistega tegelda.

Oluline ka keeleoskus

Eesti messil peaks oskama nii eesti kui ka vene keelt, et suhtlemine kliendiga oleks ladusam. Kui kliendi emakeel on vene keel, siis tuleks temaga suhelda vene keeles.

Piiri taga käies on keeleoskus samuti väga oluline. Soomes saab asju ajada üksnes soome keeles, märkis Enniste. “Näiteks oli meil Soomes kogemus mehega, kes on USA prantslane, ent juba 15 aastat Soomes elanud ning kelle abikaasa on soomlanna. Kuigi temaga oleks võinud rääkida inglise keeles, ütles ta, et Soomes on kombeks rääkida soome keeles ning seega oli ta nõus asju ajama üksnes soome keeles,” tõi Enniste näite. Keeleoskuse tähtsust rõhutas ka Alt.

Kuidas väljapanek üles ehitada?

Väljapanek peab messil olema võimalikult atraktiivne. Minna saab ka ühisstendiga, ent siis kulub arutelu pigem sellele, kes kui suure “tüki” kaasa võtta saab, jagas Enniste kogemust.

“Meie läheneme pigem loominguliselt. Kõike saab tänapäeval arvutist näidata videotest ning piltidelt, samuti näidata klientidele hologramme. Visuaalne efekt tõmbab sageli rohkem tähelepanu, kui asi füüsilisel kujul,” märkis ta.

Anton lausus, et nende boksi disainis midagi erilist ei ole. “Kui suuremad ettevõtted panevad messil lausa maja püsti, siis meie piirdume boksiga. Kaasa võetakse brošüüre ja katalooge ning püütakse meeskonna abiga oma tooteid tutvustada,” ütles ta. “Põhirõhk on meil siiski disainil.” 

Väljapaneku ülesehitamisel tasub tema sõnul mõelda sellele, missuguse messiga on tegu. Ta tõi ebaõnnestumistest välja Londoni Ecobuildil osalemise, kus nime järgi otsustades peaksid olema väljas ökoloogilised ehitusmaterjalid. “Läksime oma ökoloogilise boksiga, ent teised ettevõtted küll midagi sarnast ei näidanud. Tundub, et ka kliendid teadsid, et see mess pole selline, mis nime ta kannab,” lausus ta.

Moskva ehitusmess on see-eest ennast märkimisväärselt ära tasunud, kuna ettevõttel on palju edasimüüjaid Venemaal ning messil osalemine võimaldab jõuda oma tootega uutesse Venemaa piirkondadesse.

Mida kindlasti kaasa võtta?

Gravicon EE OÜ juhatuse liige Aivars Alt ütles, et kaasa tasuks võtta maketid ja demomaterjal. Paberit võtta üksnes kontaktide jagamiseks.

Seve Ehituse juhi Henri Enniste sõnul tasuks pigem ühes võtta vana kooli stiilis paber ja pastakas. “Sageli annavad kliendid visiitkaarte ning sel juhul on mõttekas klammerdada visiitkaart paberile ning juurde kirjutada, millest kliendiga rääkisid ning millega ta tegeleb. Muidu viskad visiitkaardi niisama hunnikusse ning pärast on raske üles leida seda, kellega edasi võiks rääkida,” soovitas ta.