Äri ääremaal: pullide müügiraha pani aluse metallifirmale

Pidevalt nokitsemist

Kui ajakirjanik Meisli suurde tootmishalli siseneb, ukerdab Mati Pilt, töökittel seljas ja ventilatsioonitoru kaenlas, seina najale püsti aetud trepist alla. "Käin ja nokitsen siin peaaegu iga päev midagi teha, kodus päev otsa telekale otsa vahtida on ka tobe," naerab ta. "Pensionäril on vabadus tegeleda sellega, mida mul on elu aeg meeldinud teha - tehnika ümberehitamisega ehk nagu vanasti öeldi ratsionaliseerimisega."

Pilt veab külalise pealtnäha tavalise treipingi juurde. "Panin sellele mõistuse juurde," osutab ta automaatikablokile. "Internetist näed ju, mida ilmas tehakse, ja teed järele."

Võru tööstustehnikumis metallitöötlemist õppinud Pilt tahtis pärast Vene kroonut inseneriks saada. Selleks õppis ta sõjaväes igal vabal momendil kõrgemat matemaatikat. Ohvitserid vaatasid ja vangutasid pead: no on imelik sõdur - õpib, ei maga. Ometi jäi noormehel TPIsse minemata. "Töömees teenis tollal rohkem kui direktor, mul kadus ära motivatsioon edasi õppida," räägib Pilt. "Olen peaaegu kogu oma elu metallitööd teinud."

1993. aastal erastas ta Ruusmäe kolhoosi autoremonditöökoja ja asutas OÜ Meisli. Firma algkapitaliks oli kolme pulli müügist saadud raha. "Oli vaja töökohta luua endale ja abikaasale," põhjendab ta firma loomist. "Tahtsime perega Ruusmäe külas edasi elada, olime just saanud valmis suure eramu."

Taganttuul ehitusbuumi ajal

Pilt tunnistab, et algul ei uskunud ei kohalikud elanikud ega ta isegi, et edukas ettevõtlus kolkakülas on võimalik. "Aastaid tegutsesin üksinda. Esimeseks tooteks olid puitmajade ehitamisel vajalikud metallkobad, neid me toodame siiani," räägib ta. "Algul kasvatasin kodus ka kartuleid, firma tegevus oli justkui selline abitegevus."

Vindumisaastad lõppesid sajandivahetusel, kui Meisli võttis suuna mehhaniseeritud sepatööle. Suurenes tarbesepiste nomenklatuur, siginesid uued kliendid ning palgati juurde tööjõudu. Uue hingamise andsid ehitusbuumi aastad, kui Meisli tegi agaralt alltöövõttu sellistele suurtele ehitusfirmadele nagu näiteks Merko Ehitus ja Restor. Palgati lausa montaažibrigaadid, kes panid ehitusobjektidel Meisli piirdeid, treppe ja muid metalltooteid paika. Buumi ajal andis ehitus poole Meisli mahust.