Kuidas töötajate palkamist edasi lükata?

Nišitoodet, enduurosõitjaile uuenduslikku rehvivahetuspukki tootva OÜ Rabaconda juht Jakob Saks ütles, et sageli teevad väikeettevõtjad kompromissi kvaliteedis ja püüavad ise kõigi erinevate valdkondade töö ära teha. Seevastu Saks kasutab selleks vabakutselisi töötajaid ja ostab tunni kaupa sisse nii klienditeenindust, turundustegevusi kui ka näiteks turu-uuringuid sihtturgudel, kirjutab 2. aprilli Äripäev rubriigis Mikroettevõte. 

"Ma ei taha teha oma väikefirma arendamisel kvaliteedis kompromissi, vaid tahan, et erinevad funktsioonid saaksid täidetud valdkonna parimate poolt. Selle jaoks pean ostma neid asju sisse tunni kaupa, kuna ei saa osta korraga sisse ühte inimest," põhjendas ta.

Ligipääs kaheksale miljonile töötajale

Saks lisas, et selliste virtuaalsete keskkondade üks hirme on paljude jaoks see, et töötajaga ei ole reaalselt kokkupuudet. "Eestlane natukene kardab sellist asja ja arvab, et peab tingimata nägema inimest," tõdes ta. 

Saksi arvates ei ole töötajaga kohtumine otseselt vajalik, et töö saaks hästi tehtud. Enda sõnul usub ta, et tulevik on virtuaalsetes meeskondades. "Kindlasti ei kao ära koosolekuruumid ja kontorid, aga üha rohkem alustavaid ettevõtteid läheb sellistesse virtuaalsetesse meeskondadesse, kus sa ostad ettevõttele vajalikud funktsioonid maailmast kokku," märkis Saks.

Pruulikoda: telgitagused meelitasid lihttöödele

Käsitööõlut pruuliva Lehe Pruulikoja kaasasutaja Gristel Tali vajab seevastu töökäsi, kes peavad olema füüsiliselt kohal. Tali sõnul lisasid nad olukorras, kus üks meeskonnaliikmetest pidi erakorraliselt tööst eemal olema, tööpakkumise idufirma Goworkabit keskkonda. "Umbes paari tunniga oli umbes 20 inimest, kelle seast valida ja kes kõik tahtsid tulla," meenutas Tali.

Tema sõnul oli tööjõu palkamine Goworkabiti abil lihtne. "Ei pea ise sõlmima töölepingut, vaid portaali kaudu on nii töövõtja kui ka tööandja jaoks kõik ära korraldatud," kirjeldas ta. 

Tali lisas, et kuna esimene kogemus oli sedavõrd hea, otsustasid nad ka edasipidi vajadusel Goworkabiti abil tööjõudu leida. Pruulikoja pakutavad tööülesanded võivad olla väga erinevad, näiteks kleebivad töötajad pudelitele silte, abistavad villimisel või aitavad pakkida tooteid. "Kõige rohkem motiveeris inimesi see, et nad tulidki väga lühikeseks ajaks ja said tegelikult näha, kuidas õlut tehakse, see oli vast selline põnev aspekt," arutles Tali. 

Tema sõnul on vähe inimesi valmis ennast ettevõttega siduma nii, et nad käivad tööl vaid kaks päeva nädalas. "Kui peab tööd tegema ja raha teenima, siis tahetakse, et töö oleks kindlustatud ja sissetulek vastav," lausus ta. 

Goworkabiti kaasasutaja Kei Karlsoni sõnul kasutavad paljud ettevõtted keskkonda selleks, et püsivalt leida osalise töökoormusega tööjõudu, kuigi see tähendab pidevalt uute inimeste koolitamist. "Kogemus on näidanud, et isegi kui nad võtavad tööle uued inimesed, aga neil on koolitusosa ja protsess hästi tehtud, siis tegelikult ei ole see suur probleem, kui tulevad pidevalt uued," lausus Karlson.

Praktikante kohustab kool

Aia ja Maastikukujunduse juht Jaanus Lepik nentis, et neil on sageli abiks Luua metsanduskooli praktikandid, kuid vahel ka hooajatöölised, kes on leitud tutvuste kaudu.

Kohviku Arturi Juures omanik Reiko Silla märkis, et ka nemad on seni kasutanud praktikantide abi. Silla sõnul on praktikante leida lihtsam, kui ajutist tööjõudu, sest õppuritel on koolist kohustus praktika läbida. "Palgalised tahavad tulla ikkagi täiskohaga ja olla kõik hooajad tööl," nentis ta.

Kogemus praktikantidega on Silla sõnul erinev. "Väga hullu olukorda pole olnud, aga praktikantidega on nii, kuidas parasjagu juhtub," tõdes ta. Tema sõnul on hea, kui praktikandid tulevad kohvikusse tööle juba enne hooaega, mis tähendab, et kiirema tööaja saabudes on neil ettevalmistus juba olemas.