Rootsi valitsus lihvib maksutõusu plaani

„Kui intressimäärad tõusevad, siis tähendab see muidugi intressisoodustuste osas valitsuse kulude kasvu,“ möönis Andersson agentuurile Bloomberg, kuid eitas samas, et valitsus selles osas midagi ette valmistamas on. „See oli viga, et siis midagi ei tehtud, kui varamaks kaotati. Too hetk oleks olnud kuldne võimalus.“

Noortesoodustus kaob

Läinud nädalal tuli valitsus välja oma maksuplaanidega, millest esimesed muudatused peaksid jõustuma juba augustist. Näiteks on kavas järk-järgult kaotada ettevõtjatele antud tulumaksusoodustused noorte tööle palkamisel. Leitakse, et see on liiga kulukas ja ebaefektiivne meede. Plaan on vähendada maksusoodustusi kodustelt remonditöödelt ja erinevate koduabiliste palkamiselt, mis omal ajal aitasid selle sektori varimajandusest n.ö päevavalgele tuua. Kriitikud viitavad, et just koduabitööd on lisaks noortele ka Rootsi arvukatele muulastele esimeseks võimaluseks tööturule sisenemiseks.

Kõrgema maksu alla läheb valitsuse kava järgi edaspidi ka säästmine investeerimiskontodel, mis on osutunud väga populaarseks ja arvatust tulusamakas. Bensiiniliiter kallineb 44 ööri võrra liitrist (umbes 4 senti) ja diislikütus 48 ööri võrra. Kas ka tulumaks tõuseb, see selgub sügisel. Valimiskampaanias lubatud pankade maksustamine lükkub edasi vähemalt 2017. aastasse, sest algselt plaanitud maksuvariant oli vastuolus ELi reeglitega.

Maksude tõstmisest on kavas rahastada mitmeid investeeringuid, sealhulgas uutesse üürimajadesse. Valitsus lubab, et 2016. aastast ehitatakse igal aastal vähemalt 150 000 uut elamispinda, riik kavatseb investeerida igal aastal 3,2 miljardit krooni.

Ning nagu viitab Magdalena Andersson, tuleb valitsusel startida positsioonilt, kus eelmiselt valitsuselt saadi päranduseks 80 miljardi krooni (8,6 miljardi euro) suurune puudujääk.

Lisavahendite saamiseks investeeringuteks tahab Rootsi valitsus ära muuta ka 90nendate aastate finantskrahhi järel kehtestatud karmi eelarveraamistiku, mis nõuab valitsuselt majandustsükli jooksul ülejäägis eelarvet. Selle tahab praegune valitsus asendada tasakaalus eelarve eesmärgiga.

Endise rahandusministri Anders Borgi sõnul jätaks taoline muutus valitsusele kriisiolukorras liiga vähe võimalusi majanduse ergutamiseks. „See on väga kahetsusväärne, see riskib tekitada olukorra, kus Rootsil on järgmises majanduslanguses liiga vähe manööverdamisruum,“ kommenteeris ta ajalehele Dagens Industri.  Borg on kriitiline ka tööjõumaksude tõstmise suhtes. „Need löövad eelkõige tööturule sisenevate noorte töökohtade pihta.“